Rannarootsi pärand
Kes on rannarootslased?
Rannarootslased elasid Eesti looderannikul Haapsalust Kurkseni, Naissaarel, Suur- ja Väike-Pakri saarel, Osmussaarel, Vormsil, Hiiumaal ja Ruhnus. Neid piirkondi nimetati kokku Aibolandiks, mis tõlkes tähendab saarerahvamaad. Nad kõnelesid rootsi keeles, ent igal paikkonnal oli oma murrak – see oli justkui nende salakeel, millest võõras kõrv aru ei saanud. Keeleteadlased arvavad, et eestirootslaste murded pärinevad Lõuna-Rootsi aladelt: Kalmari rannikult, Ölandilt, Gotlandilt, Östergötlandilt, aga täpsema vastuse annaksid sellele arheoloogilised väljakaevamised.
Eestirootslased või rannarootslased, nagu neid aja jooksul nimetatud on, on elanud Eesti rannikul ja saartel 13. sajandist. Haapsalus on rootslasi esimest korda nimetatud 1294. aastal välja antud Haapsalu teises linnaõiguses.
Asu selle rahvakillu maadele ja jälgedesse, saa teada põnevaid fakte ning koge erilist kultuuriruumi!
Nõva
Nõva - puutumata looduse ja lõputute liivarandade paik
Eestirootslased või rannarootslased, nagu neid aja jooksul nimetatud on, on elanud Eesti rannikul ja saartel 13. sajandist. Haapsalus on rootslasi esimest korda nimetatud 1294. aastal välja antud Haapsalu teises linnaõiguses.
Seal on öeldud, et maal elavatel rootslastel on õigus pärida linnas elanud sugulaste vara ja vastupidi. Eestlastel sellist õigust ei olnud.
Russwurm kirjutab, et holmidele asunud rootslased harisid tühja ja ka hoolimata innukast harimisest praegu saagivaese maa üles ja elatuvad ausalt, kuid kuidagimoodi kalapüügist ja päevapalgalise tööst. Mõned ka saksastusid, ja saavutasid heaolu ja parema hariduse.
Loe lisaks
Noarootsi
Noarootsi - nugadega rootslaste legendi sünnipaik
Eestirootslased või rannarootslased, nagu neid aja jooksul nimetatud on, on elanud Eesti rannikul ja saartel 13. sajandist. Haapsalus on rootslasi esimest korda nimetatud 1294. aastal välja antud Haapsalu teises linnaõiguses.
Seal on öeldud, et maal elavatel rootslastel on õigus pärida linnas elanud sugulaste vara ja vastupidi. Eestlastel sellist õigust ei olnud.
Russwurm kirjutab, et holmidele asunud rootslased harisid tühja ja ka hoolimata innukast harimisest praegu saagivaese maa üles ja elatuvad ausalt, kuid kuidagimoodi kalapüügist ja päevapalgalise tööst. Mõned ka saksastusid, ja saavutasid heaolu ja parema hariduse.
Noarootsi kirik ja pastoraat
Noarootsi Püha Katariina kirik ehitati arvatavasti 13.-14. sajandil. Mainitud on seda esimest korda aastal 1500. Noarootsi kirik Läänemaa kirikute seas erandlik oma kolmelöövilise võlvimata pikihoone poolest.
Köstritalu ase
Noarootsi poolsaare alguses, Kulani tee ääres asub Köstritalu ase. Köstritalust on praeguseks säilinud küll ainult vundament, kuid koha on Rannarootsi muuseum tähistanud infotahvliga.
Pürksi mõis (Birkas)
Pürksi mõis (saksa keeles Birkas) rajati 1620. aastal ja esialgu vahetusid omanikud sageli, kuid 18. sajandi lõpus kuulus mõis von Rosenitele.
Noarootsi hariduse puu
Noarootsi koolimaja ees metallist taies, kus on peal neli aastaarvu koos kooli nimega. See on Noarootsi hariduse puu, mis avati 2020. aastal kui tähistati Noarootsi hariduse 370. aastapäeva koolid, mis puu oksad moodustavad märgivad nelja eri kooli.
Saare mõis
Saare (Lyckholm) tähendab algupäraselt eraldi seisvat piiritletud maatükki, mis asub saare peal. Endine Lyckholmi saar kasvas Noarootsiga kokku 19. sajandil. Lyckholmi on esmakordselt mainitud 1627. aastal.
Rooslepa kabel ja kalmistu
Rooslepa kabeli ajalugu ulatub 17. sajandisse, kui kohale, kus hargneb Riguldi põhjapoolsetesse küladesse viiv tee, ehitati puukabel. Rooslepa kabel oli Noarootsi kiriku üks kolmest abikirikust, sest Riguldist oli Noarootsi kirikusse pikk maa.
Sutlepa kalmistu
Praegu Eesti vabaõhumuuseumis asuv Sutlepa kabel on üks vanimaid säilinud puukirikuid Eestis. Sutlepa kabelit meenutab Sutlepa kalmistul vaid vundament.
Loe lisaks
Telise päevamärgid asuvad Noarootsi poolsaarel Telise neemel. Päevamärgid olid laevasõidu ohutust tagavad ja orienteerumist kergendavad tornikujulised ehitised kaldal või madalas vees. Telise päevamärgid on Eestis ainulaadsed. Vormsi
Vormsi - Ormi legendide sünnipaik
Eestirootslased või rannarootslased, nagu neid aja jooksul nimetatud on, on elanud Eesti rannikul ja saartel 13. sajandist. Haapsalus on rootslasi esimest korda nimetatud 1294. aastal välja antud Haapsalu teises linnaõiguses.
Seal on öeldud, et maal elavatel rootslastel on õigus pärida linnas elanud sugulaste vara ja vastupidi. Eestlastel sellist õigust ei olnud.
Russwurm kirjutab, et holmidele asunud rootslased harisid tühja ja ka hoolimata innukast harimisest praegu saagivaese maa üles ja elatuvad ausalt, kuid kuidagimoodi kalapüügist ja päevapalgalise tööst. Mõned ka saksastusid, ja saavutasid heaolu ja parema hariduse.
Vormsi kirik
Vormsi kalmistu
Vormsi püha Olavi kiriku lähedal asuv Vormsi kalmistu on unikaalne oma suure arvu rõngasristide poolest. Neid on seal kokku loetud 343 ja teadaolevalt on see maailma suurim rõngasristide kogu.
Vormsi talumuuseum
Sviby külas Pearse talus (Pearsgården)asub Vormsi talumuuseum, mis tutvustab vormsirootslaste Teise maailmasõja eelset kultuuri ja eluolulu.
Saxby rand ja tuletorn
Saxby rand paepaljandi ja pikalt saare siseossa ulatuvate klibuvallidega pakub nii maastikulist silmailu kui geoloogilist teaduslikku avastamisrõõmu.
Prästviigi järv
36 ha suurune Prästviik on endine merelaguun, millest on praeguseks moodustunud Vormsi suurim järv ja ainus vana rannajärv. Kunagine lahesopp ulatus sügavale saare keskele, peaaegu kirikuni välja – keskajal ehitatigi kirik lahe lähedale.
Suuremõisa mõis
Suuremõisa on ainus eestikeelne kohanimi Vormsil ja seal asus ka mõis, mille alla 18. sajandi II poolest kuulus terve Vormsi. Rootsi ja saksa keeles nimetati mõisa Magnushof. Loe lähemalt Vormsi legendidest!
Huitberg
Huitberg ehk eesti keeles Valgemäe paekühm on kui hall kaljusaar keset tihedat kuusemetsa, küngas on 2,5 meetri kõrgune ovaalne ja põhja-lõuna suunaline. Selline lubjakivi paljundamine on Lääne-Eesti ainulaadne.
Vene õigeusu kirik
Vormsil algas massiline õigeusku siirdumine 1886. aastal. Saarele jõudsid kuuldused, et keisri usku minnes saavad talupojad ka maad. Haapsalu
Haapsalu - merega piiratud pärl
Eestirootslased või rannarootslased, nagu neid aja jooksul nimetatud on, on elanud Eesti rannikul ja saartel 13. sajandist. Haapsalus on rootslasi esimest korda nimetatud 1294. aastal välja antud Haapsalu teises linnaõiguses.
Seal on öeldud, et maal elavatel rootslastel on õigus pärida linnas elanud sugulaste vara ja vastupidi. Eestlastel sellist õigust ei olnud.
Russwurm kirjutab, et holmidele asunud rootslased harisid tühja ja ka hoolimata innukast harimisest praegu saagivaese maa üles ja elatuvad ausalt, kuid kuidagimoodi kalapüügist ja päevapalgalise tööst. Mõned ka saksastusid, ja saavutasid heaolu ja parema hariduse.