Rannarootsi pärand
Kes on rannarootslased?
Rannarootslased elasid Eesti looderannikul Haapsalust Kurkseni, Naissaarel, Suur- ja Väike-Pakri saarel, Osmussaarel, Vormsil, Hiiumaal ja Ruhnus. Neid piirkondi nimetati kokku Aibolandiks, mis tõlkes tähendab saarerahvamaad. Nad kõnelesid rootsi keeles, ent igal paikkonnal oli oma murrak – see oli justkui nende salakeel, millest võõras kõrv aru ei saanud. Keeleteadlased arvavad, et eestirootslaste murded pärinevad Lõuna-Rootsi aladelt: Kalmari rannikult, Ölandilt, Gotlandilt, Östergötlandilt, aga täpsema vastuse annaksid sellele arheoloogilised väljakaevamised.
Eestirootslased või rannarootslased, nagu neid aja jooksul nimetatud on, on elanud Eesti rannikul ja saartel 13. sajandist. Haapsalus on rootslasi esimest korda nimetatud 1294. aastal välja antud Haapsalu teises linnaõiguses.
Asu selle rahvakillu maadele ja jälgedesse, saa teada põnevaid fakte ning koge erilist kultuuriruumi!
Nõva
Nõva - puutumata looduse ja lõputute liivarandade paik
Eestirootslased või rannarootslased, nagu neid aja jooksul nimetatud on, on elanud Eesti rannikul ja saartel 13. sajandist. Haapsalus on rootslasi esimest korda nimetatud 1294. aastal välja antud Haapsalu teises linnaõiguses.
Seal on öeldud, et maal elavatel rootslastel on õigus pärida linnas elanud sugulaste vara ja vastupidi. Eestlastel sellist õigust ei olnud.
Russwurm kirjutab, et holmidele asunud rootslased harisid tühja ja ka hoolimata innukast harimisest praegu saagivaese maa üles ja elatuvad ausalt, kuid kuidagimoodi kalapüügist ja päevapalgalise tööst. Mõned ka saksastusid, ja saavutasid heaolu ja parema hariduse.
Peraküla munakivitee
Peraküla raadiojaam ja munakivitee. 20. sajandi alguses ehitati Peraküla Allikajärve poolsaarele salajane raadiojaam, mida tuntakse ka Spithami raadiojaama nime all, ja selle juurde viiv munakivitee.
Allikajärve nimest, Magdeburgi hukust ja koodiraamatutest loe siit.
Peraküla saeveski
Esimese saeveski asutas August Targama koos oma naisevenna Toomas Koppelmaaga Peraküla loodusmajast teisele poole teed jääva Põlluotsa talu õuele umbes 1912. aasta paiku.
Noarootsi
Noarootsi - nugadega rootslaste legendi sünnipaik
Eestirootslased või rannarootslased, nagu neid aja jooksul nimetatud on, on elanud Eesti rannikul ja saartel 13. sajandist. Haapsalus on rootslasi esimest korda nimetatud 1294. aastal välja antud Haapsalu teises linnaõiguses.
Seal on öeldud, et maal elavatel rootslastel on õigus pärida linnas elanud sugulaste vara ja vastupidi. Eestlastel sellist õigust ei olnud.
Russwurm kirjutab, et holmidele asunud rootslased harisid tühja ja ka hoolimata innukast harimisest praegu saagivaese maa üles ja elatuvad ausalt, kuid kuidagimoodi kalapüügist ja päevapalgalise tööst. Mõned ka saksastusid, ja saavutasid heaolu ja parema hariduse.
Noarootsi kirik ja pastoraat
Noarootsi Püha Katariina kirik ehitati arvatavasti 13.-14. sajandil. Mainitud on seda esimest korda aastal 1500. Noarootsi kirik Läänemaa kirikute seas erandlik oma kolmelöövilise võlvimata pikihoone poolest.
Noarootsi pastoraat. Kirikust üle tee asuv Noarootsi pastoraat on ehitatud 17. sajandi algupoolel ja üks vanimaid säilinud puitehitisi Läänemaal
Telise päevamärgid
Telise päevamärgid asuvad Noarootsi poolsaarel Telise neemel.
Päevamärgid olid laevasõidu ohutust tagavad ja orienteerumist kergendavad tornikujulised ehitised kaldal või madalas vees. Telise päevamärgid on Eestis ainulaadsed.
Vormsi
Vormsi - Ormi legendide sünnipaik
Eestirootslased või rannarootslased, nagu neid aja jooksul nimetatud on, on elanud Eesti rannikul ja saartel 13. sajandist. Haapsalus on rootslasi esimest korda nimetatud 1294. aastal välja antud Haapsalu teises linnaõiguses.
Seal on öeldud, et maalSEE TEKST TULEB ÄRA MUUTA linnas elanud sugulaste vara ja vastupidi. Eestlastel sellist õigust ei olnud.
Russwurm kirjutab, et holmidele asunud rootslased harisid tühja ja ka hoolimata innukast harimisest praegu saagivaese maa üles ja elatuvad ausalt, kuid kuidagimoodi kalapüügist ja päevapalgalise tööst. Mõned ka saksastusid, ja saavutasid heaolu ja parema hariduse.
Haapsalu
Haapsalu - merega piiratud pärl
Eestirootslased või rannarootslased, nagu neid aja jooksul nimetatud on, on elanud Eesti rannikul ja saartel 13. sajandist. Haapsalus on rootslasi esimest korda nimetatud 1294. aastal välja antud Haapsalu teises linnaõiguses.
Seal on öeldud, et maal elavatel rootslastel on õigus pärida linnas elanud sugulaste vara ja vastupidi. Eestlastel sellist õigust ei olnud.
Russwurm kirjutab, et holmidele asunud rootslased harisid tühja ja ka hoolimata innukast harimisest praegu saagivaese maa üles ja elatuvad ausalt, kuid kuidagimoodi kalapüügist ja päevapalgalise tööst. Mõned ka saksastusid, ja saavutasid heaolu ja parema hariduse.