Vormsi kirik
Vormsi kirik
Vormsi Püha Olavi kiriku ehitas pärimuse järgi Taani kuningas Valdemar II 1219. aastal ja see on ka üks neljast aastaarvust, mis on raiutud Vormsi kiriku ukse ees olevasse kivisse. Kiriku ehitamine 1219. aastal on aga seatud kahtluse alla, sest Vormsi asustamist on peetud hilisemaks – see on toimunud pigem 12. sajandi teisel poolel. Vormsi nime mainitakse esimest korda ürikutes 1391. aastal.
Ilmselt oli esimene kirik puukirik (selle jälgi leiti ka 1990. aasta renoveerimise käigus) ja praegune kivikirik on hilisem. Kiriku vaim osa on kooriruum, mis on ehitatud 15. sajandil. Kooriruumi välisseinast välja turritavad kivid viitavad sellele, et ilmselt oli kavas ehitada ka kivist pikihoone. Selleni jõuti aga mitu sajandit hiljem.
Russwurm kirjutab, et Liivi sõja ajal 1575 laastasid Vormsit tatarlased, kes suitsutasid pastori saunas surnuks, hävitasid kiriku ürikuid, viisid dokumendid, kirikukellad ja altaririistad Saaremaale. Ilmselt polnud rahututel aegadel rüüstajateks ainult tatarlased. Liivi sõja ajal hävis ilmselt ka kiriku puust pikihoone. Keskaegsest sisutusest on säilinud ainult fragment 15. sajandil valmistatud altarikapist, mis kujutab lamavat madonnat lapsega. Altarikapil on kirjeldatud stseeni kolmest targast, kes austavad lapsevoodis Neitsi Maarja süles olevat Jeesuslast. Vormsi kirikus on praegu selle koopia.
Kivist pikihoone sai Vormsi kirik 1632. aastal ja ka see aastaarv on kirjas kiriku ukse ees kivil. Pikihoone on peaaegu ruudukujuline ja selle jagavad kolmeks talalage kandvad puitsambad. Torni kirikule ei ehitatud, kirikukell paigutati ukse kohale kõrge katuseharja all. Suuremaid remondid on kirikus olnud ka 1772. ja 1829. aastal, kui kiriku aknaavad ehitati suuremaks ja teravkaarseteks. Needki aastaarvud on kiriku ukse ees kivil jäädvustatud.
Teise maailmasõja ajal lahkusid Vormsi põliselanikud Rootsi, viies kaasa ka kirikuvara. Lahkujad pelgasid, et kui Nõukogude Liit Eesti okupeerib, asjad lõhutakse. Suurem osa väärtuslikest esimetest deponeeriti saladuskatte all Stockholmi Sparbankeni seifides ja 1973. aastast Stockholmi ajaloomuuseumis. 2006. aastal toodi Vormsi kiriku vara küll Eestisse tagasi, kuid seda hoitakse Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus.
Peale sõda saarele elama laulnud inimesed soovisid küll koguduse tegevust jätkata, kuid ei saanud selleks okupatsioonivõimudelt luba. Kirik seisis valveta ja rüüstati. Kolhoosi ajal kasutati seda aegajalt vilja-, heina- ja kartulilaona.
1988. aastal alustati kiriku taastamist annetuste abil. Annetuste kogumiseks loodi Vormsi kiriku fond. Taastatud ja korrastatud Vormsi kirik taaspühitseti Olavipäeval, 29. juulil 1990. aastal.
Vormsi kiriku fondi tellis kogudusele uued kirikuriistad ja lasi valmistada koopia ajaloolisest kantslist, mille originaali valmistas 1660. aastal Tallinna meister Berent Martens. Kümme aastat hiljem Haapsalu meistri Gerg Basilaque’i töökojas valminud altarist on silinud vaid mõned detailid. Altari inglifiguur leiti näiteks 1960. aastatel Borrby küla lähistelt liivaluidetest.
Püha Olav
Nõva kirik on pühitsetud Pühale Olavile, kes on ka Norra kaitsepühak ja kelle surmapäeva 29. juuli tähistatakse Olevipäevana.
Püha Olav oli Norra kuningas Olav II Haraldsson , kes valitses aastatel 1015-1028. Tema tegevus e kohta on säilinud terve rida 11. – 13. sajandi kroonikaid. Nooremas eas oli Olav edukas viiking, kes olevat käinud rüüsteretkedel Inglismaal, kus ta olevat hävitanud Londoni silla, 1008. Aastal üritas ta vallutada ka Saaremaad, aga see katse ebaõnnestus. Ta lasi end ristida 1014. Aastal Normandias Rouenis ja naasis 1015 Norra, kus ta end kuningaks kuulutas. Olavit peetakse Norra ühendajaks ja maa ristiusustajaks. 1028 kaotas ta riigi ja oli aasta hiljem sunnitud põgenema Kiievi-Venemaale. 1030. aastal pöördus ta liidus Rootsi kuningaga tagasi Norrasse, et uuesti võimule tulla, kuid langes 29. juulil Stiklestadi lahingus norra paganatest-talupoegadest ja taanlastest väega.
Olavi keha Nidarosi linna (praegune Trondheim), kus ta maeti. Peagi hakkasid tema haua lähistel juhtuma imeteod. Aasta pärast Olafi hukkumist kaevati ta surnukeha välja ning ajalooallikate teatel oli rahva hämmastus suur, kuna maetu ei olnud lagunenud. Seda peeti nii suureks imeks, et Rooma paavsti loaga kuulutati Olaf pühakuks.
Olavi kultus levis väga kiiresti kogu Skandinaavias, Briti saartele. Madalamaadesse, Venemaale ja kaugemalegi. Eestis on Pühale Olavile pühisetud kirikud lisaks Nõvale ka Tallinna Oleviste, Vormsi ja mõlema Pakri saare kirikud.
Vormsi kirikus on kaks Püha Olavi kuju – üks neist seisab kiriku lääneportaali kohal nišis, teine kirikus sees ukse kõrval. Kirikus sees olev kuju telliti kõigepealt just ukse kohal asuvasse nišši paigaldamiseks. Kui see aga valmis sai, selgus, et kuju kukkus rohkem välja teise pühaku, Püha Jüri moodi ja pealegi oli mõõtmetelt liiga suur ja nišši ei mahtunud. Päras esimest ebaõnnestunud katset anti uue kuju valmistamise ülesanne kiriku taastamistööde ühele eestöölisele Andres Rodionovile. Nii valmiski terrakotaskulptuur, mis nüüd Vormsi kiriku ukse kohal niššis asub.
Kirikuehituse legendid
19. sajandil eestirootslasi uurinud ja neist ka 1855. aastal ilmunud teose Eibofolke kirjutanud Carl Russwurm on kirja pannud pärimuse, et Vormsi kirik, mille krahv Douglas olevat lasknud ehitada samal kui asutati Tallinn, pidi alguses ehitatama Svibys ühele künkale, mis praegugi kannab nime Kerkebacka. Kuid see, mis päeval ehitati, lõhuti samal ööl, kuna koht polnud jumalale meelepärane. Samamoodi läks künkaga Hullo lähedal ja ka Suuremõisas Tuuleveskimäel. Kuid kui mindi kohale, kus kirik praagu seisab ja kus tol ajal oli hobusetall, siis seal ilmutas end rist, ja kui laustati ehitamist, siis tuli öö jooksul nii palju juurde kui päeval ehitada jaksati.
Samalaadne ülestähendus on ka veidi hilisemast ajast, kuid selles versioonis lasid kiriku ehitada taanlased ja ebaõnnestunud ehitusplatsid oli Sviby Kirikumägi ja seejärel Kersleti Kirikumägi.
Päikesekell ja häbipost
Vormsi kirikaias lõunapoolse portaali lähedal asub taastatud päikesekell. Esimene päikesekell paigaldati kirikuaeda 1741. aastal, kuid Nõukogude okupatsiooni ajal see hävis. Esialgsest kellast oli säilinud vaid raidkiviplaat, millel oli kella valmistamise kuupäev 1741. Kellaplaat säilis Haapsalus Läänemaa muuseumis.
2014. aastal otsustati päikesekell vormsirootslaste annetuste abil taastada Rootsis tegutseva eestirootslaste kultuuriühingu Svenska Odlingens Vänneri kauaaegse esimehe, Vormsit pärit Sven Salini mälestuseks. 1933. aastal Vormsis sündinud Salin lahkus meie hulgast 2013. aastal.
Kiriku värava juures oli aga kunagi kahe jändriku männi vahel häbipost patuste karistamiseks.