Saxby rand ja tuletorn

Saxby rand ja tuletorn

Saxby rand paepaljandi ja pikalt saare siseossa ulatuvate klibuvallidega pakub nii maastikulist silmailu kui geoloogilist teaduslikku avastamisrõõmu.

 Saxby majaka juures on jälgitav, kuidas meri randa lõhub, klibuvallidel võib jälgida taimestiku kujunemisjärke ning kuuse omapäraseid kasvuvorme. Saxby pangal avanev Vormsi lademe lubjakivi sisaldab rikkalikult kivistisi. Samas kasvab paksude lehtede ja lõhnavate valgete õitega merikapsas.

Ulatuslik, kuni kahe ja poole meetri kõrguste tüüpiliste loo- ja sürjakuusikutega kaetud klibust rannavallide vöönd ulatub ligi pool kilomeetrit saare siseosa suunas.

Meri on siin sügav – juba mõnisada meetrit kaldast on järsk parras, kus on üle 12 m vett. Kunagine Saxby sadam oli jäävabade sadamate nimekirjas. 

Saxby neemel kõrgub ka Saxby tuletorn, mis on oluline meremärk Väinamere laevatee põhjasuudmes. See on lääne-looderannikul Eesti esimene monteeritud Gordoni süsteemi malmplaatidest tuletorn ja ühtlasi Vormsi vanim tuletorn.

Esimene 17 meetri kõrgune malmist tuletorn paigaldati Saxby neemele 1864. aastal, kuid see osutus Vormsi jaoks liialt madalaks ega paistnud kasvava metsa tagant enam välja ning viidi Vaidloo saarele. 

Uus malmtorn tuletorn telliti Lätist Liibavi valutehasest ja püstitati 1871. Uue tuletorni detailid toodi kohale meritsi ja monteeriti kohapeal. Tõenäoliselt ehitati detailide mahalaadimiseks ka sadamasild, mille varemed on tänaseni nähtavad tuletornist mõnisada meetrit lõuna pool.

Tuletorn on koos laternaruumiga on 24 meetrit kõrge (tule kõrgus merepinnast 27 meetrit), torni läbimõõt soklil on 4,6 meetrit, laternaruumis 2,35 meetrit. Tuletorni juures on päästejaama paadikuur, puitelamu, saun ja muud kõrvalhooned.

Nii esimese kui teise maailmasõja ajal sai tuletorn kannatada, kuid peale sõdu tuletorn taastati.

1912. aastal hakati seoses Peeter Suure merekindluse väljaehitamisega rajama Läänemere rannikule Vene mereväe signaalposte. Üks selline rajati ka Saxby tuletorni juurde, kuid venelased ise lasid selle 1917. aastal enne saarelt lahkumist õhku.

Valge laev Saxby rannikul

1990.aasta Olavipäeval, mil taas õnnistati Vormsi kirik, avanes pool sajandit varem Rootsi põgenenud vormsilastel võimalus taas oma kodu vaatama tulla. Eesti vabariiki polnud veel välja kuulutatud ja Vormsi asus endiselt välismaalastele suletud piiritsoonis, kuid vormsirootslased said eriloa tähtsal päeval saart külastada.

380 inimest saabus Rootsist Vormsile „valge laevaga” ehk et laev Baltic Star, mis inimesed Rootsist Vormsile toimetas, sai loa jääda ankrusse Saxby reidil.  Väikeste paatidega toimetati inimesed Baltic Starilt kaldale. Kaldal olid Nõukogude võimu esindajad seadnud sisse ajutise passikontrolli, kus rootslased pidid laevalt maale tulles jätma oma passid ja said need õhtul laevale kui Rootsi riigi territooriumile naastes tagasi. Vaatamata sellele jäid mõned inimesed ka ööseks maale ja ööbisid tuttavate-sugulaste juures ilma, et oleks repressioone järgnenud.