Eestirootslaste laulupidu
Eestirootslaste laulupidu
Linnuseõu, kus etendati vabaõhuetendust Valgest Daamist, on olnud ka eestirootsi laulupidude toimumiskohaks. Esimene eestirootslaste laulupidu toimus lossiõues 2. juulil 1933 ja sellest võttis osa kümme eestirootsi laulukoori kokku 200 lauljaga.
Rootslaste laulupeo mõtte esitas 1926. aasta ajalehes „Kustbon” Anton Vesterberg, kuid asjast ei tulnud midagi välja. Laulupeo ettevalmistused algasid soomerootslaste eeskujul alles kuus aastat hiljem. Laulupeos nähti võimalust luua killustunud rannarootslaste vahel ühtsustunnet. Peotoimkonda kuulusid Pürksi rahvaülikooli juhtaja Fr. Erlund, Helga Blees, gümnaasiumidirektor Anton Üksiti ning helilooja ja koorijuht Cyrillus Kreek, kelle õlule jäi repertuaarivalik ja kes oli ka peo üldjuht.
Laulupidu algas 2. Juulil 1933 osaliste rongkäiguga linnusehoovi. Pidu ise algas kell 3 pärastlõunal.
Kui ennast lavale oli sätitud, mängis orkester riigihümni, kui saabus riigivanema esindaja minister Zimmermann, rootsi rahvusminister Nikolaus Blees pidas eesti- ja rootsikeelse tervituskõne, kõneles ka Zimmermann. Seejärel laulis ühendkoor pool kavas olnud repertuaarist.
Kontserdi teine osa algas suveorkestri muusikaga, juhatas Juhan Simm. Pidukõne pidas kirikuhärra B. Lund. Tervitused esitasid linnapea dr. H. Alver, gümnaasiumi juhtaja Üksti, mag. E. Ekroth soomerootsi lauljate poolt ja prof. Juhan Aavik Eesti Lauljate Liidust. Telegrammid luges ette Sven Danell.Eraldi esinesid Vormsi ja Riguldi koorid.
Kolmas osa oli rahvatants, esinesid Rootsi gümnaasiumi ja Pürksi rahvaülikooli ühisrühm Helga Bleesi juhendamisel ning pakrilaste tansurühm.
Pärast teist vaheaega esinesid taas ühendkoorid. Laulude vahel tervitas osavõtjaid karskusliikumise tegelane, lektor Oscar Olsson Rootsist, ja mag. Nils Tiberg meenutas peolt puuduvaid Ruhnu ja Hiiumaa rootslasi.
Pärast viimast koorilaulu tänas Riigkogu liige M. Westerblom SOV nimel koorijuhte ja lauljaid. Lauldi ühiselt hümni ja lauljad austasid Kreeki.
„Raamat Eestimaa rootslastest” Viktor Aman
Kuigi pidu oli väga õnnestunud, tuli järgmist eestirootsi laulupäeva oodata 80 aastat. 2013. aastal tulid taas eestirootslased ning ka nende sõbrad Soomest ja Rootsist Haapsalu lossiõuele kokku, et pidada maha teine rannarootslaste laulupidu koos tantsuetendusega. Siis oli laulupeo projektijuhiks Sofia Joonsi ja laulukava järgis paljuski esimese laulupeo oma. Kolmas laulupidu peeti 2016, neljas pidu lükkus aga kahel korral edasi ja sai nime all „Aiboland, mu arm” sai toimuda alles augustis 2021. Viiendat korda kõlab rootsikeelne laul Haapsalu linnuseõuel 2024. aast