Gümnaasiumihoone

Haapsalus Wiedemanni tänaval asuv Läänemaa ühisgümnaasiumi hoone on mitmes mõttes eestirootslastega seotud. Koolimaja ise koosneb kolmest eri aegadel ehitatud hoonest, kus on kooliharidust antud enam kui 200 aastat.

Kõige vanem osa koolimajast jääb Kalda tänava äärde ja see on ehitatud 18. sajandi lõpus kaupmehemajana. 1805. aastal avati seal kolmeklassiline kreiskool. Kreiskoolis hariduse omandanud ligi 80 noormehe hulgas on olnud ka keiser Aleksander III ja Nikolai II ihuarst, Kullamaal sündinud Gustav Hirch, rahvaluuleteadlane Matthias Johan Eisen, keeleteadlane Ferdinand Johann  Wiedemann, helilooja Rudolf Tobias jt. Sama nimekad tegelasi on olnud ka kooli õpetajate hulgas. Näiteks töötasid kreiskoolis folkloristid Alexander Heinrich Neus ja Carl Friedrich Wilhelm Russwurm.

Neist viimane on põhjalikult uurinud ka eestirootslasi ja arvatavasti oskas ta rootsi keelt pareminigi kui eesti keelt. Rannarootslastest koostas ta mahuka teose „Eibefolke oder die Schweden an den Küsten Ehstlands und auf Runö“ („Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus“). See 1855. aastal ilmunud uurimus eestirootslaste ajaloost, etnograafiast ja folkloorist on esimene teaduslik rannarootslaste käsitlus, millele tuginevad rannarootslaste uurijad veel tänapäevalgi. Russwurm kirjeldab rannarootslaste elu enne seda, kui Rootsist saabunud misjonäride mõjul see 1870.-80. aastatel muutuma hakkas.

Koolimaja keskmine osa on ehitatud 1888 venekeelse linnakooli tarbeks. Wiedemanni tänava poolse osa kavandas arhitekt Artur Perna Läänemaa ühisgümnaasiumi tarbeks ja see valmis aastal 1927.

Läänemaa ühisgümnaasiumi kõrval tegutses koolimajas 1931-1943 ka Rootsi eragümnaasium, mis oli kõrgeim rootsikeelne õppeasutus Eestis.

Mõtted gümnaasiumi asutamisest käisid juba 1920. aastatel, kuid konkreetsemaks muutusid need 1920. aastate lõpus. 1931. aastal oli kool valmis Haapsalus tööd alustama. Rootsi eragümnaasium, mis andis Eesti gümnaasiumi humanitaarharuga sarnase hariduse, hakkas tegutsema Läänemaa ühisgümnaasiumiga samas hoones ning tasuta kasutama eesti gümnaasiumi ruume ja ka õppevahendeid. Kooli juht Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Anton Üksti ning mitmed õpetajadki olid samad, kes eesti gümnaasiumis. See tähendas, et osa tunde anti eesti keeles, mistõttu eestirootsi noored said ka eesti keele hästi selgeks. Üks õpetajatest, kes mõlemas koolis tunde andis, oli näiteks muusikaõpetaja, helilooja Cyrillus Kreek. Tema oskas küll ka rootsi keelt. Õpetajaid saatis ka Rootsi riik. Õpilased olid valdavalt Haapsalu ümbruse rootsi aladelt Riguldist, Noarootsist, Sutlepast, Vormsist, aga ka Haapsalust ja Tallinnast.

Kooli pidulik avamine oli 21. augustil 1931 ja sel puhul olid kohal kõrged külalised nii Eestist, Rootsist kui ka Soomest. Esimesel aastal võeti vastu 21 õpilast, kes pidid õppima viis aastat ja lõpetama kooli  eksamiga. Väljalangevus oli suur ja esimeses lennus lõpetas kooli 11 õpilast.

1940. aastal korraldati kooli töö ümber. Vene ja ka Saksa okupatsiooni ajal jätkasid rootsi klassid eesti gümnaasiumi paraleelklassidena. Üksti oli küüditatud, Rootsist enam uusi õpetajaid saada polnud võimalik. Nüüd olid õpetajateks eestirootslased, kes ise mõned aastad tagasi sama kooli lõpetanud. 1943. kevadel lõpetas viimane klass.

Viiest lennust sooritas lõpueksamid kokku umbes 50 õpilast, sisse astus neid kolm korda rohkem.