Holmidepealne

Poolsaarena merre ulatuvat ning Ees- ja Tagalahte lahutavat Haapsalu linnaosa nimetatakse Holmidepealseks. Sealsamas asuvad ka Väike ja Suur viik. Nii holm kui ka viik on rootsikeelsed sõnad, millest esimene tähendab väikest saarekest või laidu ja teine merelahte. Need kohanimed Haapsalus on mälestus siin elanud rootslastest. Kui Väike- ja Suur viik on, nagu nimigi ütleb, jäänuk kunagisest merelahest, siis holmideks hakati piirkonda nimetama seetõttu, et see koosneb seitsmest suuremast saarekesest, mis on maakerke tulemusena või sildadega ühendatud.

Haapsalus on rootslasi esimest korda nimetatud 1294. aastal välja antud Haapsalu teises linnaõiguses. Seal on öeldud, et maal elavatel rootslastel on õigus pärida linnas elanud sugulaste vara ja vastupidi. Eestlastel sellist õigust ei olnud.

Kus rootslased keskajal linnas elasid või mis töid tegid, pole teada. Täpsemad andmed rootslastest ja nende elama asumisest Haapsallu  on hilisemast ajast. On teada, et 18. sajandi lõpul, kui rittermeister von Knorring pärast korduvaid tülisid talurahvaga Vööla ja Väike-Hara talupojad üles ütles, asus neli-viis talupoega, kes pidid oma kohtadelt lahkuma, elama Haapsalu Pikkholmile, mis jääb praeguse Sadama tänava äärde. Esimesed asukad olid kolm venda, kalurid Johann, Matz ja Peter Christiansonid ning kalur Christian Hindrichson. Varsti järgnes neile müürsepp Matz. Tulijad ehitasid endale majad ja tuuliku.  Järgmise sajandi alguses lisandus neile Kärdla rootslasi.

Russwurm kirjutab, et holmidele asunud rootslased harisid tühja ja ka hoolimata innukast harimisest praegu saagivaese maa üles ja elatuvad ausalt, kuid kuidagimoodi kalapüügist ja päevapalgalise tööst. Mõned ka saksastusid, ja saavutasid heaolu ja parema hariduse.

19. sajandi keskpaigas, kui Russwurm oma Eibofolke kirjutas, elasid üksikud rootslased, kellest enamasti olid saanud eestlased või sakslased, ka teistes Haapsalus linnaosades. Näiteks Kastininal (praegu Suur- ja Väike-Liiva tänava ümbrus), Loemäel (Õhtu kalda, Lahe ja Kalda tänava vahel) ja Koplis (praegu Kopli ja Potissepa tänava ümbrus) ja surnuaia juures.

Russwurm hindas 19. Sajandi keskpaigas rootslaste arvuks Haapsalus neli-viis peret ja lisaks veel umbes 80 rootsi juurtega inimest, kellest osad on eestistunud.