1279. aastal esmamainitud Haapsalu toomkirik on üks suurimaid ühelöövilisi kirikuid Põhja- ja Baltimaades. Tegemist oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirikuga. Ristimiskabeli aknal võid augustikuu täiskuuööl kohata igavest armastajat Valget Daami. Tänu heale akustikale on kirik ka suurepärane kontserdipaik.

Kirikus tegutseb EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus.

Jumalateenistused on külastajatele tasuta ning sissepääs toimub kiriku peaustest. Muul ajal saab kirikusse läbi Haapsalu linnuse muuseumi, muuseumipiletiga.

Haapsalu kaunil mereäärsel promenaadil seisab väärikas mälestusmärk Carl Abraham Hunniusele (1797–1851) – mehele, keda peetakse Haapsalu kuurordi rajajaks. Arstina märkas Hunnius kohalike elanike kommet leevendada tervisehädasid meremudaga ning asus selle ravitoimet teaduslikult uurima. Tema töö ja innukuse tulemusena avati 1825. aastal Haapsalus esimene mudaravila, mis pani aluse linna kujunemisele tuntud kuurortlinnaks.

Mudaravi tõi Haapsallu juba 19. sajandil hulgaliselt suvitajaid ning linna külastasid ka Vene tsaarid Nikolai I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II oma peredega.

Hunniuse monumendi juures jalutades saab mõelda ajale, mil siinne vaikne linn muutus tänu tema pühendumusele keiserlikuks puhkusepärliks. Tänapäeval on mudaravi traditsioon elujõuline ning seda saab kogeda kaasaegsetes spaades, näiteks Hestia ja Fra Mare hotellides. Hunniuse pärand elab edasi igas Haapsalu mudaravis, mis tervist ja heaolu kingib.

Hestia Hotel Haapsalu ees, Haapsalus Väikese viigi kaldal, leiad Juhan Raudsepa skulptuuri „Kepimurdja”. Kepimurdja sümboliseerib Sulle Haapsalus tervenenud haiget, kes murrab pooleks talle tarbetuks muutunud kepi.

Huvitav teada: 1992. aastal varastati skulptuur „Kepimurdja” ning saeti neljaks tükiks. Varaste pettumuseks oli skulptuur seest õõnes ning nad müüsid selle maha. Õnneks saadi tükid kätte ja skulptuur taastati endisel kujul.

Haapsalu kesklinnast paari km kaugusel asuvat Uuemõisa mõisa on esmamainitud 1539. aastal, mil see oli piiskopimõis. 17. sajandil de la Gardie’dele kuulunud mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli vürstinna Jevgenija Shahhovskaja. 1833. a püstitati mõisa kahekorruseline järelklassitsistlik peahoone. 1920ndatel ehitati hoone Karl Burmani projekti järgi ümber, lisades talle muuhulgas ka pikad ühekorruselised tiibhooned. Sellega moodustus hiigelpikk ehitis.

Praegu asub hoones Uuemõisa Lasteaed-Algkool. Mõisa Valge saal on hea kontserdipaik.

Väike ja hubane Saare mõisahoone asub puhta looduse keskel Noarootsis. Saare mõisahoone kõrval asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel.
Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega.
Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata, me näitame!