Vaatamist väärt Haapsalus ja Läänemaal

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

Ilon Wiklandi lapsepõlvekodu

Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu. 1930. a veetis ta siin oma noorusaastad, elades vanavanemate juures armsas kollases majas Linda ja Rüütli tänava nurgal. Just selles väikelinna miljöös sündis tema sügav side Haapsalu tänavate, puitmajade ja mereäärse atmosfääriga, mis hiljem leidis tee tema joonistustesse. Wikland emigreerus 1944. aastal Rootsi, kuid lapsepõlve mälestused jäid teda saatma kogu elu. Tema loomingus peegelduvad tihti Haapsalu tuttavad motiivid – lossimüür, vanad puumajad jaamahoone ümbruses ning hubane väikelinna õhustik.

Huvitav teada: Wikland kinkis Haapsalule ligi 800 originaaljoonistust, mida saab imetleda kõrvaltänavas asuvas galeriis. Seal asub ka laste seas armastatud Iloni Imedemaa – mänguline teemapark, kus avastamist ja fantaasiat jätkub nii suurtele kui väikestele. 

Kullamaa kirik

13. sajandist pärit Kullamaa kirikus väärivad vaatamist kantsel, lühtrid, orel, altarimaal, H. Gösekeni epitaaf ja võidukaaregrupp. Kiriku aias on Eesti vanim ratasrist kirjaga Sitta Kodt Matz. Legendi järgi olevat Matz korjanud hobusepabulaid, väetanud sellega põldu, kus kasvanud siis vägev rukis. Matz saanud nii rikkaks, et lasi end kirikaeda matta.

Kirikaias puhkab ka Eesti esimene professionaalne helilooja Rudolf Tobias (1873-1918).

Lähedal on Kullamaa Rohumägi, ligi 2000 m2 eestlaste linnamägi 11-12. sajandist. Kullamaalt on pärit ka vanimad säilinud eesti keele tunnismärgid.

Nõva Püha Olevi kirik

18. sajandist pärit Nõva Püha Olevi kirik on rannakabeli tüüpi õdus puukirik, kus meeste ja naiste istepingid on erineva kujundusega ning mille idaseina ehivad eritehnikas loodud piiblistseene kujutavad vitraažaknad. Nõva kirik on üks vähestest säilinud puukirikutest Eestis, samas ka üks väiksemaid. Äsja toimunud renoveerimistööd on kiriku siseinterjööri taastanud sellisena, nagu see oli 19. sajandil. Üheks harulduseks on ka läbi aegade säilunud puidust rõngasrist, mis on eksponeeritud kiriku rõdu seinal. Kirikusse ehitas oreli kohalik orelimeister G.Terkmann. 

Okase Muuseum

Eesti kunstiajaloo suurkuju, Firenze Kunstiakadeemia auliikme Evald Okase teoseid leiad nii Eesti kui ka maailma kunstimuuseumide kogudest. Evald Okase muuseum on eramuuseum, mis tegutseb Haapsalu linnas alates 2003. aastast. Muuseumi missioon on koguda, säilitada ja eksponeerida Evald Okase ning tema pereliikmete loomingut. Peamiseks magnetiks on püsiekspositsioon ning näitused muuseumi galeriis. 
Täielikult renoveeritud ajalooline hoone on uus kunstipesa Haapsalus- siin korraldatakse kursuseid ja muusikalisi kunstisündmuseid “Õhtu Okases”. 

Kunst elab Haapsalus!

Osmussaare tuletorn

Osmussaar on huvitava looduse ja asustuslooga. Saare põlisasukateks olid sajandite vältel rannarootslased, Teise Maailmasõja järel oli Osmussaar suletud piiritsoon, kus paiknes Nõukogude sõjaväeüksus.
Pisikese saare pikkus on 4,8 km, laius 1,6 km, kõrgeim koht 8 meetrit. Osmussaarel leidub ka mitmeid kauneid orhideeliike. Maastikule annavad omapära pankrannik, bretšarahnud, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastik. 
Saare loodetipus pankrannikul kõrgub triibuline raudbetoonist tuletorn, mis on ehitatud 1954.aastal ja kõrguses avaneb lummav vaade merele ja saarele. 

Rootsiturg ja skulptuur “Poiss kalaga”

Rootsiturg on Haapsalu üks ajaloolisi paiku, kust algab linna peatänav Karja. Tänava nimi viitab kaugele minevikule, mil linnaelanikud ajasid seda mööda oma loomad karjamaale. Veel 20. sajandi alguses oli Rootsiturg avar ja lageda ilmega plats, kus peeti kalaturgu ning kus käis igapäevane vilgas kauplemine. Ümberkaudsed krundid kuulusid tollal peamiselt rannarootslaste peredele, mis andiski kohale nime.

1930. aastatel otsustati plats kaunimaks muuta – rajati väike haljasala koos linnakaevuga, mille juurde telliti skulptor Juhan Raudsepalt kaunistuseks elegantne skulptuur “Poiss kalaga”. 1936. aastal püstitatud teos kujutab elavalt Haapsalu mereäärset elulaadi ja on tänaseni üks linna armastatumaid skulptuure.

Ka nüüd on Rootsiturg mõnus paik, kus purskkaevu ääres istuda ja linnamelu nautida. Suvel muutub plats aga festivalide, nagu Augustibluus ja Valge Daami Aeg, ajal hubaseks vabaõhulavaks, kuhu kogunevad muusikasõbrad ja pidulised.