Hestia Hotel Haapsalu ees, Haapsalus Väikese viigi kaldal, leiad Juhan Raudsepa skulptuuri „Kepimurdja”. Kepimurdja sümboliseerib Sulle Haapsalus tervenenud haiget, kes murrab pooleks talle tarbetuks muutunud kepi. Huvitav teada: 1992. aastal varastati skulptuur „Kepimurdja” ning saeti neljaks tükiks. Varaste pettumuseks oli skulptuur seest õõnes ning nad müüsid selle maha. Õnneks saadi tükid kätte ja skulptuur taastati endisel kujul.

Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandil rajatud arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks. Tegemist on ühe paremini säilinud linnusega Eestis, milles elab Eesti kuusaim kummitus Valge Daam! Pealinnuses asub keskaja ajalugu käsitlev muuseum, läbi mille pääseb ka lõunatiivas asuvasse katedraali, mida on esmakordselt kirjalikult mainitud 1279. aastal. Suures vallikraavis asub keskajast inspireeritud mänguatraktsioonidega lastepark.  Linnuse suur õu on tasuta, pealinnuse muuseum on aga tasuline.     

Rootsiturult algab Haapsalu peatänav Karja, mis on nime pärinud ajast, mil seda mööda linnaelanike loomi karjamaale saadeti. Rootsiturg oli veel 20. saj. algul lage plats, kus kalaturgu peeti. Mitmed ümbruskonna krundid kuulusid tollal rannarootslaste peredele. 1930-ndatel rajati siia pisike haljasala linnakaevuga, mille kaunistamiseks telliti skulptor Juhan Raudsepalt skulptuur “Poiss kalaga” (püstitati 1936). Hea teada: Mõnus ja romantiline on seal purskkaevu ääres istuda ka tänapäeval. Suvistel festivalidel nagu Augustibluus ning Valge Daami aeg muutub Rootsiturg pisikeseks vabaõhulavaks.

Vedra kalmistu on rajatud 1930ndatel aastatel algselt baptistikalmistuna, hiljem kujunes aga külakalmistuks. Vedra kalmistuga juurde kuuluvad ka mitmed ohvrikivid II aastatuhandest. Vanemad kui II maailmasõja lõpp on kalmistul neli metallhauatähist (kõik sepised) ning 12 kivist hauatähist. Kalmistu juurde suunab sind ka teeviit.

Luuletaja Ernst Enno (1875-1934) tuli Haapsallu 1919. a, kui temast sai Läänemaa koolinõunik. Haapsalu periood ei kuulu küll tema loomingu kõrgaja hulka, kuid just siin lõi ta suurema osa oma lastelaulude paremikust. Kui satud jalutama Haapsalus kaldapealsel, siis möödud tema nimelisest pargist ja mälestussambast. Huvitav teada: Ernst Enno kalm on Haapsalu Vanal kalmistul, mille põlispuude all puhkab palju tuntud kultuuritegelasi. Monumendi autoriks on Roman Haavamägi, kelle suurema osa loomingust moodustavad skulptuurid, sealhulgas monumendid asukohaga peamiselt Haapsalus.