Haapsalu mereäärsel jalutusteel Promenaadil asub kunstnik Roman Haavamäe valmistatud päikesekell. Kella tahkudel on kujutatud inimese eluteed, alustades lapsest ja lõpetades kepi najale toetuva raugaga. Promenaadil naudi ka sama kunstniku dekoratiivseid dolomiidist trepistikke ja dekoratiivsambaid ning imetle merre viivaid ehistreppe mõlemal pool Kuursaali. Huvitav teada: Päikesekell näitab kohalikku päikeseaega, mis on suveajast umbes poolteist tundi taga. Mine ja kontrolli, kas sinu kell on täpne?

Eesti Apostlik-Õigeusu Haapsalu Maria-Magdaleena kirik asub Haapsalu Promenaadil. 1852. a ehitatud pühakoja avamisel viibis ka Vene tsaari Nikolai I perekond. Praegusel kujul on kirik taastatud ja avatud õigeusu pühakojana alates 2001. a. Kirik on avatud pühapäeviti kell 9-12, muul ajal oleks hea oma soovist ette teatada. Kiriku akendel on vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni vitraažid. Kunstnik Ilon Wikland elas aastatel 1938-1944 kirikumajas koos oma vanaema ja vanaisaga aadressil Linda 2.

Haapsalu sall, imepeen naisterahva sõrmusest läbimahtuv peenvillane kudum, on Haapsalu sümbol juba möödunud sajandist. Tol ajal ja ka tänapäeval on see daamide seas olnud alati väga hinnatud. Traditsioonilise rätiku kuduja on professionaal, oskusi antakse edasi põlvest põlve. Sallimuuseumis vaata püsinäitust rätiku minevikust ja tänapäevast, tutvu imepeenete mustritega ja osta ka endale see meistriteos. Suviti toimub õppe- ja töötuba, kus selle käsitöö valmimist õpetavad kohalikud sallimeistrid. Haapsalu rätiku on kingiks saanud nii Rootsi Kuningapere daamid kui ka Eesti Presidendi külalised.

Hilisgooti stiilis Noarootsi kirik on ehitatud 1300. a. paiku. Kõigepealt hakkab Sulle silma rootsipunane laudkatus, kirik on üks Eesti kolmest laudkatusega kirikust. Paest ja maakivist seintega kirikuhoone täitis keskajal ka kindluskiriku ülesandeid. Sisustusest väärivad tähelepanu ristimiskivi, barokk-kantsel, paekivist barokne epitaaf kirikuõpetaja Martin Winterile. Kirikust üle tee jääb Läänemaa vanim puitehitis, 17. saj. pärit pastoraadihoone.

Haapsalu kesklinnast paari km kaugusel asuvat Uuemõisa mõisa on esmamainitud 1539. aastal, mil see oli piiskopimõis. 17. sajandil de la Gardie’dele kuulunud mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli vürstinna Jevgenija Shahhovskaja. 1833. a püstitati mõisa kahekorruseline järelklassitsistlik peahoone. 1920ndatel ehitati hoone Karl Burmani projekti järgi ümber, lisades talle muuhulgas ka pikad ühekorruselised tiibhooned. Sellega moodustus hiigelpikk ehitis. Praegu asub hoones Uuemõisa Lasteaed-Algkool. Mõisa Valge saal on hea kontserdipaik.

Hestia Hotel Haapsalu ees, Haapsalus Väikese viigi kaldal, leiad Juhan Raudsepa skulptuuri „Kepimurdja”. Kepimurdja sümboliseerib Sulle Haapsalus tervenenud haiget, kes murrab pooleks talle tarbetuks muutunud kepi. Huvitav teada: 1992. aastal varastati skulptuur „Kepimurdja” ning saeti neljaks tükiks. Varaste pettumuseks oli skulptuur seest õõnes ning nad müüsid selle maha. Õnneks saadi tükid kätte ja skulptuur taastati endisel kujul.