Läänemaal toimub asju

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

Risti küüditatute mälestusmärk

Risti raudteejaamast viidi Siberisse enamik läänlasi, ligi 3000 inimest. Viljar Ansko kujundatud mälestusmärk “Raudteerööpad mäletavad…” on paigutatud väikesele kaubaplatvormile, kuhu viivad mõlemalt poolt kivitrepid. Platvormi neljast nurgast tõusevad taevasse neli raudteerööbast, mida ühendab enne tippu relssidest topeltrist. Öösel valgustavad mälestusmärki diagonaalis neli raudteeperrooni sisse paigaldatud prožektorit. Küüditatute mälestusmärgi kõrgus on ligi 13 m. Peale lähimineviku massirepressioonide meenutamise on raudteerööbastest rist ka Risti raudteealeviku ajaloo sümboliks.

Tšaikovski pink Haapsalus

Maailmakuulus Vene helilooja Pjotr Tšaikovski puhkas Haapsalus 1867. a. Tema auks püstitati mälestuspink Šokolaadi Promenaadile, kus maestro armastanud kaldalt päikesetõusu jälgida ja luikesid imetleda. Huvitav teada: Haapsalus jätkas Tšaikovski tööd ooperi “Vojevood” kallal ja kirjutas klaveritsükli “Souvenir de Hapsal”. Kuulnud eesti rahvalaulu “Kallis Mari”, kasutas ta meloodiat hiljem oma kuulsas VI sümfoonias, viisijupi algusnoodid raiuti ka dolomiitkivist mälestuspingile. Praegu on pink varustatud tehnilise lahendusega, mille abil saad kuulata muusikat ja infot heliloojast.

Omal käel tuur Haapsalust Marimetsa piirkonda

See tuur ja Marimetsa raba viivad ürglooduse radadele. Haapsalu poolt tulles jäävad tee peale veel Ants Laikmaa muuseum ja Läänemaa kõrgeim punkt Palivere Pikajalamägi, kust avaneb imeilus vaade loodusele. Sealt edasi viib teekond Ristilt Marimetsa matkarajale. Rada on kohati märg, ära unusta kummikuid, jalgrattaga on laudtee läbimatu. Kullamaa vanim ehitis on 13. sajandist pärit kirik ja Koluvere loss-vesilinnus. Täna on loss eraomanduses ja lossis on avatud suviti suverestoran. Tagasiteel külasta Rohuküla tee äärde jäävat Ungru lossi varemeid ja Kiltsi Lennuvälja.

Omal käel jalgrattatuur Haapsalust Noarootsi ja Nõvale

Marsruut algab Haapsalu Raudteejaamast ja kulgeb edasi mööda Uuemõisa kergliiklusteed kuni Rannakülani ning sealt edasi juba Linnamäelt Noarootsi poole. Noarootsi ja Nõva on kuulsad oma männimetsade ja laulvate liivadega randade poolest. Väikestel kaluriküladel on nii eestipärased nimed kui ka rootsikeelsed rööpnimed. Perakülas, liivase ranna ning marja- ja seenemetsade vahetus läheduses asuvast RMK Nõva Looduskeskusest saad teavet ümbruskonna vaatamisväärsuste kohta. Sealt saab alguse ka 192 km pikkune matkatee haru, mis viib Perakülast Aegviiduni.

Haapsalu Püha Neeva Aleksandri Kirik

1896-97.a. valminud vana kalmistu abikirik pühitseti püha Neeva Aleksandri auks. Peterburi arhitekt A.F. Krassovski projekti järgi lisandus Moskva stiilis telkkatus väikese sibulkupliga ja eeskoda kellatorniga. Algne, akadeemik Šaubi joonise järgi valminud ikonostaas, on praegu Kiviõli õigeusu kirikus, kuhu ta viidi pärast kiriku sulgemist 1962. Kalmistukirikut kasutati aastaringselt matmiskirikuna. 20 saj. keskel ehitati kirikusse ahi ning siis kasutati kirikut talvekirikuna. Hetkel tegutseb selles Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) kogudus.

Omal käel jalgrattamarsruut Vormsi saarel

Mandrist vähem kui tunnise laevasõidu kaugusel asuv Vormsi on suuruselt Eesti neljas saar; saare nimi on tulnud Islandi viikingi Orm (madu) järgi. Kuni 1944. aastani olid Vormsi põliselanikeks rannarootslased, 1938. aastal oli saarel ligi 2600 elanikku, enamus lahkus II maailmasõja ajal. Põhimarsruut on tolmuvaba kattega tee, mille ida- ja läänering on võrdse pikkusega, seda “kaheksat” läbides saad tutvuda enamike rannarootslaste põlisküladega. Marsruut on läbitav aastaringselt, alternatiivsed teed olemas maist oktoobrini. Praami ülesõiduaegu vaata siit.