Kunstnik Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 Vigala vallas Läänemaal.

Maalimist õppis A. Laikmaa Peterburis ja Düsseldorfi Kunstiakadeemias, tema lemmiktehnikaks oli pastell. Peamiselt maalis ta loodusmaastikke ja portreesid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast.

Oma viimase kodu rajas kunstnik Läänemaale, Kadarpiku külla. Maja on ehitatud kunstniku enda jooniste järgi ja maja ümbrust ehib imekaunis looduspark.

Muuseumi esimesel korrusel on meistri elukäiku tutvustav väljapanek. Ülemisele korrusele jäävad ateljee, töö- ja magamistuba koos isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga.

Haapsalu Raekoda on ajalooline raekojahoone, mis viib külastaja põnevale rännakule läbi Haapsalu ligi 190 aasta pikkuse kuurordiajaloo. Elamuslik ja kaasaegne väljapanek jutustab loo sellest, kuidas väikesest mereäärsest provintsilinnast kujunes hinnatud kuurort, kuhu saabusid suvitajad, kunstnikud ja haritlased üle kogu Euroopa.

Muuseumis avaneb külastajale ülevaade kuurordikultuuri sünnist, mudaravi ja promenaadi arengust ning sellest, kuidas kuurordielu mõjutas linna arhitektuuri, eluviisi ja atmosfääri. Näitused toovad esile vanad fotod, lood, esemed ja ajaloolised detailid, mis aitavad tunnetada kunagise suvituslinna elegantset hõngu.

Lisaks püsiekspositsioonile ootavad külastajaid Haapsalu Raekoda näitusemajas vahelduvad teema- ja kunstinäitused, mis pakuvad avastamisrõõmu nii kohalikele, kui ka linna külalistele.

See on paik, kus ajalugu, kultuur ja Haapsalu eriline kuurordimeeleolu saavad kokku ning muudavad iga külastuse meeldejäävaks elamuseks.

Hilisgooti stiilis Noarootsi kirik on ehitatud 1300. a. paiku. Kõigepealt hakkab Sulle silma rootsipunane laudkatus, kirik on üks Eesti kolmest laudkatusega kirikust. Paest ja maakivist seintega kirikuhoone täitis keskajal ka kindluskiriku ülesandeid. Sisustusest väärivad tähelepanu ristimiskivi, barokk-kantsel, paekivist barokne epitaaf kirikuõpetaja Martin Winterile.

Huvitava detailina leiab sissepääsu juurest kiviplaadi praeguse Rootsi kuninga Carl XVI Gustaf autogrammidega – ta külastas Noarootsit 1992. aastal.

Kirikust üle tee jääb Läänemaa vanim puitehitis, 17. saj. pärit pastoraadihoone.

Kolmest küljest merega piiratud Haapsalu mahub 10,59 km2 suurusele maatükile. Vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis jätkub loodes mandriga ühinenud laidude ahelikuna – holmidega. Holmide vahel on madalad veekäärud – Suur ja Väike Viik.

Haapsalu miljööväärtusliku vanalinna võib jagada keskaegseks ja 20. saj. alguse kuurordipiirkonnaks. Keskaegne osa on piiskopilinnuse ala koos keskaegse Kooli, Jaani, Vee, Linda, Rüütli ja Väike-Mere tänavavõrgu ja ehitistega. Seda ümbritseb kuurordi kõrgajast pärinevate puitpitsiliste majade vöönd koos Promenaadi, Aafrika ranna ja parkidega.

Haapsalu Linnagalerii eesmärgiks on tutvustada ja propageerida nii Haapsalu kui Eesti kunstielus toimuvat.
Haapsalu kultuurikeskuses 2010 renoveeritud ruumid on avarad ja valgusküllased, sobivad nii maalide kui graafika või hoopis fotonäituse või keraamika eksponeerimiseks.