Haapsalu Kuursaal on Eesti ainus algupärasena säilinud 19. sajandi kuursaal, mis rajati 1898. aastal mereäärsele Promenaadile suvituslinna südamesse. Puitpitsilise hoone romantiline arhitektuur ja detailirohkus peegeldavad omaaegset suvituskultuuri, mil Haapsalu oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi hinnatud kuurort. Esialgu paiknes Kuursaal peaaegu täielikult meres — hoone otstes asusid väikesed lahekäärud, mis hiljem täideti ja kaldajoon kindlustati tänaseks tuttaval kujul.

Koos kõrvalasuva kõlakojaga moodustab Kuursaal ainulaadse ansambli, mis oli 20. sajandi alguses Haapsalu seltskonnaelu keskpunkt ning on seda ka tänapäeval. Nõukogude ajal jäi hoone unarusse ja oli kasutuses laona, kuid hiljem taastati ta väärikalt. Kuursaali interjööris kohtuvad prantsusepärane elegants ja ajalooline brasserie stiil, mida täiendab modernne sisekujundus.

Tänapäeval tegutseb Kuursaalis restoran, kus saab nautida merevaatega einet ajaloolises õhkkonnas.

Maailmas tunnustatud Eesti kunstiklassiku, Evald Okase (1915–2011), muuseum Haapsalus on ainulaadne kultuurikeskus, mis tutvustab Eesti kunstiajaloo suurkuju ja tema perekonna loomingut.

Eramuuseumi esimesel korrusel on ajutised näitused, sealhulgas 1960.–1980. aastate maalid. Teisel korrusel paikneb püsiekspositsioon, mis hõlmab kunstniku loomingut tema noorusest kuni elu lõpuni. Muuseum korraldab lisaks näitustele ka kunstikursuseid, kontserte ja muid kultuuriüritusi, pakkudes elamusi nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele.

Kunst elab Haapsalus – tule avasta Evald Okase muuseum!

 

Väike ja hubane Saare mõisahoone asub puhta looduse keskel Noarootsis. Saare mõisahoone kõrval asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel.
Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega.
Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata, me näitame!

Rooslepa kabeli varemed ja kalmistu on pärit 17. saj. Kabel rajati algselt puukabelina, praegune kivikabel on aastast 1834. Kabel lagunes pärast II Maailmasõda, kuid nüüdseks täielikult taastatud jumalakoda taaspühitseti lõikuskuul 2007. Kabelil on uhiuus kellatorn koos tipumuna ja tuulelipuga. Tuulelipul on kujutatud vaala, kelle hambunud suu on lahti.
Huvitav teada: Sissekäigu juures kabeli sees olev kivi ootas kümme aastat, et naasta oma esialgsesse kohta. Erilisuse annab kivile praeguse Rootsi kuninga vanaisa autogramm aastast 1932.

Haapsalus asuv muuseum tutvustab tuhandeaastast rannarootsi asustust Eestis.
Rootsi kuninga poolt avatud näitusemajas saab tutvuda selle rahvakillu omanäolise kultuuripärandiga ja vaadata 20 meetrist tikitud piltvaipa eestirootslaste elust. Seal on lõik, kus rootsi talupojad 1345. a ostsid Padise kloostrilt 34 hõbemargaga Suur-Pakri saare. Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ei jõudnud seda piltvaipa küllalt ära kiita!
Lisaks toimub muid põnevaid sündmusi ja teemapäevi.
Hea teada: Muuseum juures on ehitatud ja eksponeeritud mitu rannarootslastele omast traditsioonilist puupaati.