Amii on Eestis sündinud küünalde bränd, mille koduks on Haapsalu kuurortlinn – ja meil on hea meel teiega oma lugu jagada.

Igal osalejal valmib üks algusest lõpuni ise tehtud sojavahast lõhnaküünal. Valikus on erinevad lõhnad ja värvid. Küünalde tegemise käigus jagame küünalde valmistamise ja põletamise nippe. Seni kuni küünlad hanguvad, teeme ringkäigu tootmisruumides.

Küünalde valamise töötuba sobib mistahes ürituse täiustamiseks, nii lastele kui täiskasvanutele ja osalemine ei vaja eelnevat kogemust. 

Amii töötoad toimuvad eeltellimisel, minimaalne osalejate arv on 8.

Haapsalu südames ootab sind ajalooline pärl: Maria-Magdaleena kirik.

Promenaadi ääres asuv Eesti Apostlik-Õigeusu pühakoda rajati 1852. aastal ning selle avamisel viibis ka suurvürstinna Maria Aleksandrovna. Tema soovil pühendati kirik püha Maria Magdaleenale. Tänaseks taastatud ja taas avatuna, pakub kirik külastajale võimalust kogeda õigeusu rahulikku ja väärikat õhustikku.

Kirik on avatud pühapäeviti teenistuse ajal. Erilise valguse loovad vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni vitraažid, mis lisavad ruumile ainulaadse ilme. Maria-Magdaleena kirik seostub ka armastatud kunstniku Ilon Wiklandiga, kes elas lapsepõlves kirikumajas koos oma vanavanematega aadressil Linda 2.

Avasta Haapsalu lugu läbi ajaloo, kunsti ja vaimsuse – Maria-Magdaleena kirik on koht, mis puudutab hinge.

Päevamärgid, mis olid laevasõidu ohutust tagavad ja orienteerumist kergendavad tornikujulised ehitised kaldal või madalas vees, on ainulaadsed Eestis. Need maakividest ehitatud tervikkoonustornid on aastast 1910. Alumise märgi kõrgus maapinnast 7 m, ülemise märgi kõrgus 11,9 m, märkide vahekaugus 416 m. Ülemine päevamärk asub teel alumise päevamärgi juurde ning on eemalt vaadeldav. Kohalikust materjalist ehitatud päevamärkidel on tähtsus mere-kultuuriajaloo seisukohalt. Telise päevamärgid on riikliku muinsuskaitse all.

Autoga märkide juurde ei pääse, aga jalgsi ja jalgrattaga küll.

13. sajandist pärit Kullamaa kirikus väärivad vaatamist kantsel, lühtrid, orel, altarimaal, H. Gösekeni epitaaf ja võidukaaregrupp. Kiriku aias on Eesti vanim ratasrist kirjaga Sitta Kodt Matz. Legendi järgi olevat Matz korjanud hobusepabulaid, väetanud sellega põldu, kus kasvanud siis vägev rukis. Matz saanud nii rikkaks, et lasi end kirikaeda matta.

Kirikaias puhkab ka Eesti esimene professionaalne helilooja Rudolf Tobias (1873-1918).

Lähedal on Kullamaa Rohumägi, ligi 2000 m2 eestlaste linnamägi 11-12. sajandist. Kullamaalt on pärit ka vanimad säilinud eesti keele tunnismärgid.