1896-97.a. valminud vana kalmistu abikirik pühitseti püha Neeva Aleksandri auks. Peterburi arhitekt A.F. Krassovski projekti järgi lisandus Moskva stiilis telkkatus väikese sibulkupliga ja eeskoda kellatorniga.

Algne, akadeemik Šaubi joonise järgi valminud ikonostaas, on praegu Kiviõli õigeusu kirikus, kuhu ta viidi pärast kiriku sulgemist 1962.

Kalmistukirikut kasutati aastaringselt matmiskirikuna. 20 saj. keskel ehitati kirikusse ahi ning siis kasutati kirikut talvekirikuna. Hetkel tegutseb selles Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) kogudus.

Hestia Hotel Haapsalu ees, Haapsalus Väikese viigi kaldal, leiad Juhan Raudsepa skulptuuri „Kepimurdja”. Kepimurdja sümboliseerib Sulle Haapsalus tervenenud haiget, kes murrab pooleks talle tarbetuks muutunud kepi.

Huvitav teada: 1992. aastal varastati skulptuur „Kepimurdja” ning saeti neljaks tükiks. Varaste pettumuseks oli skulptuur seest õõnes ning nad müüsid selle maha. Õnneks saadi tükid kätte ja skulptuur taastati endisel kujul.

Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.

Kairit Keraamika asub Läänemaal Tusari külas endises Nõva vallas, kus savitoas valmib väikese tiraažiga tarbekeraamika. Alates pisikestest sinilillevaasidest põrandavaasideni. Leiab nii tasse kui ka kausse.

Kairit Keraamikat iseloomustavad julged värvid ja vabakäega dekoreerimine. Peamiselt keraamika valmib potikedral treides, aga vahel tuleb ette ka muid tehnikaid. 

Lisaks on võimalik tellida keraamika töötuba, kus saab katsetada erinevaid tehnikaid ja oma kätega päriselt midagi keraamilist luua. Muidugi saab soovi korral õppida potikedral treimist.

Luuletaja Ernst Enno (1875–1934) oli üks eesti sümbolismi silmapaistvamaid esindajaid, kelle loomingusse kuuluvad nii filosoofilised luuletused kui ka armastatud lastelaulud. 1919. aastal tuli ta Haapsallu, kui temast sai Läänemaa koolinõunik. Kuigi see aeg ei olnud tema poeetilise loomingu kõrgperiood, sündisid just Haapsalus mitmed tema kaunimad ja lihtsuses helisevad lastelaulud, mis on tänaseni tuttavad nii koolilastele kui ka koorilaulude kaudu laiemale avalikkusele.

Haapsalu kaldapealsel asuv Ernst Enno nimeline park koos mälestussambaga pakub vaikset ja väärikat kohta, kus meenutada tema loomingut ja elu. Monumendi autor on tunnustatud skulptor Roman Haavamägi, kelle tööd on lahutamatult seotud Haapsalu linnapildiga.

Huvitav teada: Ernst Enno viimne puhkepaik on Haapsalu Vanal kalmistul. Sealsete põlispuude all on maetud veel mitmeid tuntud Eesti kultuuritegelasi, mis teeb kalmistust omamoodi kultuuriloolise jalutustee.