Vaatamist väärt Haapsalus ja Läänemaal

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

Päikesekell Haapsalus

Haapsalu mereäärsel jalutusteel Promenaadil asub kunstnik Roman Haavamäe valmistatud päikesekell. Kella tahkudel on kujutatud inimese eluteed, alustades lapsest ja lõpetades kepi najale toetuva raugaga. Promenaadil naudi ka sama kunstniku dekoratiivseid dolomiidist trepistikke ja dekoratiivsambaid ning imetle merre viivaid ehistreppe mõlemal pool Kuursaali. Huvitav teada: Päikesekell näitab kohalikku päikeseaega, mis on suveajast umbes poolteist tundi taga. Mine ja kontrolli, kas sinu kell on täpne?

Haapsalu raudteejaam

Kuurortlinn oli Vene tsaaride soositud suvituspaik. Jaamahoone ehitati originaalkavandi järgi, kompleks on neljaosaline: reisijatehoone, Imperaatoripaviljon, neid ühendav katusealune ja ainulaadne 216 m pikkune kaetud perroon.  Hoones asub ka Raudtee- ja Sidemuuseum. Huvitav teada: Vene keiser ise toetanud ehitusideed ja aidanud kavatsust ellu viia. Esimene reisirong saabus Haapsalusse 1904, viimane lahkus 1995. Kasutage unikaalset võimalust sõita Haapsalust jalgrattaga Riisipereni (50 km), mööda vana raudteetammi. Raudteejaama eest väljuvad tänapäeval bussid. Kultuurimälestiste riiklik register.

Tšaikovski pink Haapsalus

Maailmakuulus Vene helilooja Pjotr Tšaikovski puhkas Haapsalus 1867. a. Tema auks püstitati mälestuspink Šokolaadi Promenaadile, kus maestro armastanud kaldalt päikesetõusu jälgida ja luikesid imetleda. Huvitav teada: Haapsalus jätkas Tšaikovski tööd ooperi “Vojevood” kallal ja kirjutas klaveritsükli “Souvenir de Hapsal”. Kuulnud eesti rahvalaulu “Kallis Mari”, kasutas ta meloodiat hiljem oma kuulsas VI sümfoonias, viisijupi algusnoodid raiuti ka dolomiitkivist mälestuspingile. Praegu on pink varustatud tehnilise lahendusega, mille abil saad kuulata muusikat ja infot heliloojast.

Haapsalu Jaani kirik

Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.

Haapsalu Kuursaal

Mereäärsele Promenaadile 19. saj. lõpus rajatud puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Kuursaal oli 20. saj. I poolel ja on ka tänapäeval üks Haapsalu suvituselu keskpunkte. Huvitav teada: 1898 paiknes maja esialgu pea täielikult meres, hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju. Kuursaali koos kõlakojaga oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi lemmikkoht. Nõukogude ajal kasutati Kuursaali laona. Kultuurimälestiste riiklik register

Osmussaare tuletorn

Osmussaar on huvitava looduse ja asustuslooga. Saare põlisasukateks olid sajandite vältel rannarootslased, Teise Maailmasõja järel oli Osmussaar suletud piiritsoon, kus paiknes Nõukogude sõjaväeüksus. Saare pikkus on 4,8 km, laius 1,6 km, kõrgeim koht 8 meetrit. Osmussaar võis merest tõusta 3000 aastat tagasi. Maastikule annavad omapära pankrannik, bretšarahnud, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastik.  Saare loodetipus pankrannikul kõrgub triibuline raudbetoonist tuletorn, mis on ehitatud 1954.aastal ning kuhu tippu saab minna alates 2019. aastast.