Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi täielikult ei valminud loss kunagi. Tegu on võimsa ehitisega, mis on peaaegu täpne koopia Saksamaal asuva Merseburgi lossist. Lossi ehitamise taga oli kurb armulugu:

Krahv Ungern-Sternberg armus Merseburgi lossihärra tütresse, kes oli lubanud kogu enda elu veeta Merseburgi lossis. Krahv lubas aga ehitada täpselt samasuguse lossi, millega lossihärra tütar nõustus. Lossi ehitustööd aga peatusid, kui krahvi armastatu ootamatult haigestus ja suri. 

Tegu on müstiliste varemetega looduskaunis kohas, ühtlasi imeline koht pildistamiseks!

Haapsalu linna suvised tänavad on täis nostalgilist melu ja mere lõhna – ning nende vahel vurab rõõmsalt huvisõidurong Peetrike. Selle rõõmsa rongi saabumine paneb pea iga mööduja naeratama.

See väike, ent vapralt vurav rong viib reisijad rännakule läbi vanalinna ajaloohõnguliste tänavate, mööda pitsilistest verandadest ja rannatuule paitatud promenaadi. Peetrike ei kiirusta – ta annab aega hingata ja olla. Lastele on sõit seiklus, täiskasvanutele mälestuste retk lapsepõlve suvedesse. Reis algab ja lõpeb Haapsalu raudteejaamast, otse Raudtee- ja sidemuuseumi juurest. Täpsema suvise graafiku leiate mugavalt meie Facebooki lehelt.

Peetrike ei ole pelgalt rong – ta on Haapsalu sümbol, mis ühendab inimesi ja hetki.

Sõidupilet sisaldab Raudtee- ja sidemuusemi külastamist.

Tule ja hüppa rongi peale! 

1896-97.a. valminud vana kalmistu abikirik pühitseti püha Neeva Aleksandri auks. Peterburi arhitekt A.F. Krassovski projekti järgi lisandus Moskva stiilis telkkatus väikese sibulkupliga ja eeskoda kellatorniga.

Algne, akadeemik Šaubi joonise järgi valminud ikonostaas, on praegu Kiviõli õigeusu kirikus, kuhu ta viidi pärast kiriku sulgemist 1962.

Kalmistukirikut kasutati aastaringselt matmiskirikuna. 20 saj. keskel ehitati kirikusse ahi ning siis kasutati kirikut talvekirikuna. Hetkel tegutseb selles Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) kogudus.

Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.