Siinne kogudus on üks Läänemaa ärkamise hälle. M. Buschi «Ridala ärkamise ajalugu» aga dateerib esimeseks koguduslikuks ettevõtmiseks leivamurdmist keset looduse templit 13. septembril 1882. Uue palvela arhitekt on P. Püssim ja see valmis 1988. Hoone lahendus järgib ajaloolist kirikuarhitektuuri. Välisilme teevad omanäoliseks kolm viilkatusega lõuna-põhjasuunaliselt aste-astmelt tõusvat ja laienevat hooneosa. Sisekujunduses on kasutatud traditsioonilist kirikuornamentikat ja vitraaže.

Rootsiturult algab Haapsalu peatänav Karja, mis on nime pärinud ajast, mil seda mööda linnaelanike loomi karjamaale saadeti. Rootsiturg oli veel 20. saj. algul lage plats, kus kalaturgu peeti. Mitmed ümbruskonna krundid kuulusid tollal rannarootslaste peredele. 1930-ndatel rajati siia pisike haljasala linnakaevuga, mille kaunistamiseks telliti skulptor Juhan Raudsepalt skulptuur “Poiss kalaga” (püstitati 1936). Hea teada: Mõnus ja romantiline on seal purskkaevu ääres istuda ka tänapäeval. Suvistel festivalidel nagu Augustibluus ning Valge Daami aeg muutub Rootsiturg pisikeseks vabaõhulavaks.

Taebla asulast läbi sõites paistab maanteele ära Lääne-Nigula kirik, mis on varagooti stiilis  ühelööviline kivikirik. Pälli teeristis on teeviit Lääne-Nigula kirik 0,9 km. Hoone taastati 1816, torn on aastast 1760. Kiriku torni kõrgus on 52,2 m ja sellest kiiver on 26,7 meetrit. Kiriku ümber on vana kalmistu, huvitavad on vanad ristid ja hauaplaadid. Kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Võimsa ampiirstiilis altariseina valmistas meister Sigismund Peterburist. Huvitav teada: Altarimaalid “Püha Õhtusöömaaeg” ja “Ülestõusmine” on koopiad Leonardo da Vinci samanimelistest maalidest.

Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandist pärinev arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks. Pealinnuses asuvas muuseumis on olulisel kohal linnuse enda ajalugu. Tutvustatakse linnuse ehituslugu, Haapsalu linna sündi ning Saare-Lääne piiskopkonna valitsejate ja sealsete elanike käekäiku. Selleks, et toonast aega paremini mõista, saab külastaja ise käed külge panna ja proovida erinevaid mehhanisme. Müüridel kulgevad käiguteed kutsuvad külastaja vaatama linnust ja maalilist Haapsalut täiesti uuelt, linna kõrgeimalt tasandilt.

Teadaolevalt sai õigeusu kogudus siinkandis alguse 1883. Vaid aasta jooksul valminud kirik pühitseti 1896. aastal püha imetegija Nikolause auks. Kirik oli historistlikus stiilis, ristikujulise põhiplaaniga, kellatorniga ja kirikusaali kohal asuva leekkupliga. Kiriku juurde kuulub kogudusemaja, saun ja loomalaut. Koguduse tegevus lõpetati ja kirik suleti 1962. Tänapäeval on kirikust säilinud kahjuks vaid varemed.