Risti raudteejaamast viidi Siberisse enamik läänlasi, ligi 3000 inimest. Viljar Ansko kujundatud mälestusmärk “Raudteerööpad mäletavad…” on paigutatud väikesele kaubaplatvormile, kuhu viivad mõlemalt poolt kivitrepid. Platvormi neljast nurgast tõusevad taevasse neli raudteerööbast, mida ühendab enne tippu relssidest topeltrist. Öösel valgustavad mälestusmärki diagonaalis neli raudteeperrooni sisse paigaldatud prožektorit. Küüditatute mälestusmärgi kõrgus on ligi 13 m. Peale lähimineviku massirepressioonide meenutamise on raudteerööbastest rist ka Risti raudteealeviku ajaloo sümboliks.

Haapsalu linna promenaadil peatu Haapsalu kuurordi rajaja Carl Abraham Hunniuse (1797-1851) mälestusmärgi juures.

Arstina töötanud Hunnius oli esimene, kes märkas kohalike elanike kommet leevendada tervisehädasid meremudaga ja hakkas seejärel muda omadusi teaduslikult uurima. 1825. a. rajati tema eestvõtmisel Haapsallu esimene mudaravila. 

Huvitav teada: Haapsalut nimetati keiserlikuks kuurortiks, siin käisid peredega suvitamas ja mudavanne võtmas Venemaa tsaarid Nikolai I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II.

Tule proovi Haapsalu mudaravi Hestia ja Fra Mare hotellides!

Linnamäe trafo-alajaam on üks vanemaid Eestis, ehitatud 1927 seoses Eesti esimese kõrgepingeliini Ellamaa-Haapsalu rajamisega. Omapäraselt arhailise ilmega maakivist hoonel on plekist sadulkatus ning algsena säilinud isolaatorite konsool ja aken.

Räägu mõis eraldati naabermõisast Kärblast 1816 ja kuulus kuni 1919 von Wedelite suguvõsale. Puidust härrastemaja on ehitatud 1835, säilinud on kaaristuga ait, kaheksanurkse põhiplaaniga ait, mootorveski ja mõned kõrvalhooned. Maanteest eraldab mõisa park, kus asub II Maailmasõjas hukkunute ühishaud mälestuskiviga. Praegu asub hoones Oru Hooldekodu.

Rooslepa kabeli varemed ja kalmistu on pärit 17. saj. Kabel rajati algselt puukabelina, praegune kivikabel on aastast 1834. Kabel lagunes pärast II Maailmasõda, kuid nüüdseks täielikult taastatud jumalakoda taaspühitseti lõikuskuul 2007. Kabelil on uhiuus kellatorn koos tipumuna ja tuulelipuga. Tuulelipul on kujutatud vaala, kelle hambunud suu on lahti.
Huvitav teada: Sissekäigu juures kabeli sees olev kivi ootas kümme aastat, et naasta oma esialgsesse kohta. Erilisuse annab kivile praeguse Rootsi kuninga vanaisa autogramm aastast 1932.

Haapsalu Kaubamaja – ostlemine südalinna südames

Väärika ajalooga Haapsalu südalinnas asuv Haapsalu Kaubamaja ühendab kaasaegse ostuelamuse ja kohaliku atmosfääri. Siit leiad mitmekesise valiku kauplusi, teenuseid ja söögikohti – kõik ühes mugavas asukohas.

Esimesel korrusel ootab sind Coop ostukeskus, kus on olemas kõik igapäevaseks ostlemiseks vajalik. Lisaks saad nautida kohvi, teha iluprotseduure või leida midagi erilist kingituseks.

Haapsalu Kaubamaja on praktiline, mitmekülgne ja alati avastamist väärt – tule uudistama!

Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.