Kolmest küljest merega piiratud Haapsalu mahub 10,59 km2 suurusele maatükile. Vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis jätkub loodes mandriga ühinenud laidude ahelikuna – holmidega. Holmide vahel on madalad veekäärud – Suur ja Väike Viik.

Haapsalu miljööväärtusliku vanalinna võib jagada keskaegseks ja 20. saj. alguse kuurordipiirkonnaks. Keskaegne osa on piiskopilinnuse ala koos keskaegse Kooli, Jaani, Vee, Linda, Rüütli ja Väike-Mere tänavavõrgu ja ehitistega. Seda ümbritseb kuurordi kõrgajast pärinevate puitpitsiliste majade vöönd koos Promenaadi, Aafrika ranna ja parkidega.

Eesti kunstiajaloo suurkuju, Firenze Kunstiakadeemia auliikme Evald Okase teoseid leiad nii Eesti kui ka maailma kunstimuuseumide kogudest. Evald Okase muuseum on eramuuseum, mis tegutseb Haapsalu linnas alates 2003. aastast. Muuseumi missioon on koguda, säilitada ja eksponeerida Evald Okase ning tema pereliikmete loomingut. Peamiseks magnetiks on püsiekspositsioon ning näitused muuseumi galeriis. 
Täielikult renoveeritud ajalooline hoone on uus kunstipesa Haapsalus- siin korraldatakse kursuseid ja muusikalisi kunstisündmuseid “Õhtu Okases”. 

Kunst elab Haapsalus!

Eesti Apostlik-Õigeusu Haapsalu Maria-Magdaleena kirik asub Haapsalu Promenaadil. 1852. a ehitatud pühakoja avamisel viibis ka Vene tsaari Nikolai I perekond. Praegusel kujul on kirik taastatud ja avatud õigeusu pühakojana alates 2001. a. Kirik on avatud pühapäeviti kell 9-12, muul ajal oleks hea oma soovist ette teatada. Kiriku akendel on vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni vitraažid. Kunstnik Ilon Wikland elas aastatel 1938-1944 kirikumajas koos oma vanaema ja vanaisaga aadressil Linda 2.

Haapsalu kaunil mereäärsel promenaadil seisab väärikas mälestusmärk Carl Abraham Hunniusele (1797–1851) – mehele, keda peetakse Haapsalu kuurordi rajajaks. Arstina märkas Hunnius kohalike elanike kommet leevendada tervisehädasid meremudaga ning asus selle ravitoimet teaduslikult uurima. Tema töö ja innukuse tulemusena avati 1825. aastal Haapsalus esimene mudaravila, mis pani aluse linna kujunemisele tuntud kuurortlinnaks.

Mudaravi tõi Haapsallu juba 19. sajandil hulgaliselt suvitajaid ning linna külastasid ka Vene tsaarid Nikolai I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II oma peredega.

Hunniuse monumendi juures jalutades saab mõelda ajale, mil siinne vaikne linn muutus tänu tema pühendumusele keiserlikuks puhkusepärliks. Tänapäeval on mudaravi traditsioon elujõuline ning seda saab kogeda kaasaegsetes spaades, näiteks Hestia ja Fra Mare hotellides. Hunniuse pärand elab edasi igas Haapsalu mudaravis, mis tervist ja heaolu kingib.

Tule ja avasta Cyrillus Kreegi (1889–1962) mälestussammas Haapsalus!

Aime Kuulbuschi loodud taies asub Väikese Viigi kaldal helilooja endise kodumaja ees, paigas, kus valmis suurem osa tema loomingust. Kreek oli tõeline rahvaviiside kogumise ja seadete meister – ta talletas ligi 6000 viisi, sealhulgas eesti rahvalaule ja rannarootslaste meloodiaid. Kuigi avalikkusele näis, et ta suhtus kirikusse jahedalt, oli tema suurim “salategevus” just vaimuliku muusika komponeerimine, koraalikaanonite loomine ja rahvaviiside sidumine sügava koorikultuuriga.

Mälestusmärgi ümbrus on osa Haapsalu kaunist rannapromenaadist, kus meri, linnaruumi vaikus ja muusikaline pärand põimuvad. See on meditatiivne paik, mis kutsub peatuma, nautima loodust ja tunnetama Kreegi loomingut isegi siis, kui helid puuduvad. Jalutuskäik siia on ideaalne osa Haapsalu vanalinna ja kultuuripaikade avastamisest.

Rootsiturg on Haapsalu üks ajaloolisi paiku, kust algab linna peatänav Karja. Tänava nimi viitab kaugele minevikule, mil linnaelanikud ajasid seda mööda oma loomad karjamaale. Veel 20. sajandi alguses oli Rootsiturg avar ja lageda ilmega plats, kus peeti kalaturgu ning kus käis igapäevane vilgas kauplemine. Ümberkaudsed krundid kuulusid tollal peamiselt rannarootslaste peredele, mis andiski kohale nime.

1930. aastatel otsustati plats kaunimaks muuta – rajati väike haljasala koos linnakaevuga, mille juurde telliti skulptor Juhan Raudsepalt kaunistuseks elegantne skulptuur “Poiss kalaga”. 1936. aastal püstitatud teos kujutab elavalt Haapsalu mereäärset elulaadi ja on tänaseni üks linna armastatumaid skulptuure.

Ka nüüd on Rootsiturg mõnus paik, kus purskkaevu ääres istuda ja linnamelu nautida. Suvel muutub plats aga festivalide, nagu Augustibluus ja Valge Daami Aeg, ajal hubaseks vabaõhulavaks, kuhu kogunevad muusikasõbrad ja pidulised.