Aastatel 1903-1905 Haapsalu kuurordi teenindamiseks rajatud raudtee kunagine lõppjaam oma salapärase ja uhke jaamahoonega ootab Sind tutvuma Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkuse ajaloo ning vanaduspuhkusel raudruunadega.  Ajarännak vanas vaksalis, millel tavatult pikk katusega perroon ja keiserlik paviljon, toob muuhulgas kõrvu auruveduri huike ja viib kokku 1930. aastate viisaka jaamaülemaga. Lisaks ootame Sind ka retkele telekommunikatsiooni põnevasse maailma, tutvuma sidepidamisvahendite arengu ja ajalooga telegraafist ning vändaga telefonist kuni mobiiltelefonide ja arvutiteni.  

Kuurortlinn oli Vene tsaaride soositud suvituspaik. Jaamahoone ehitati originaalkavandi järgi, kompleks on neljaosaline: reisijatehoone, Imperaatoripaviljon, neid ühendav katusealune ja ainulaadne 216 m pikkune kaetud perroon.  Hoones asub ka Raudtee- ja Sidemuuseum. Huvitav teada: Vene keiser ise toetanud ehitusideed ja aidanud kavatsust ellu viia. Esimene reisirong saabus Haapsalusse 1904, viimane lahkus 1995. Kasutage unikaalset võimalust sõita Haapsalust jalgrattaga Riisipereni (50 km), mööda vana raudteetammi. Raudteejaama eest väljuvad tänapäeval bussid. Kultuurimälestiste riiklik register.

Teadaolevalt sai õigeusu kogudus siinkandis alguse 1883. Vaid aasta jooksul valminud kirik pühitseti 1896. aastal püha imetegija Nikolause auks. Kirik oli historistlikus stiilis, ristikujulise põhiplaaniga, kellatorniga ja kirikusaali kohal asuva leekkupliga. Kiriku juurde kuulub kogudusemaja, saun ja loomalaut. Koguduse tegevus lõpetati ja kirik suleti 1962. Tänapäeval on kirikust säilinud kahjuks vaid varemed.

Rooslepa kabeli varemed ja kalmistu on pärit 17. saj. Kabel rajati algselt puukabelina, praegune kivikabel on aastast 1834. Kabel lagunes pärast II Maailmasõda, kuid nüüdseks täielikult taastatud jumalakoda taaspühitseti lõikuskuul 2007. Kabelil on uhiuus kellatorn koos tipumuna ja tuulelipuga. Tuulelipul on kujutatud vaala, kelle hambunud suu on lahti. Huvitav teada: Sissekäigu juures kabeli sees olev kivi ootas kümme aastat, et naasta oma esialgsesse kohta. Erilisuse annab kivile praeguse Rootsi kuninga vanaisa autogramm aastast 1932.

Linnamäe trafo-alajaam on üks vanemaid Eestis, ehitatud 1927 seoses Eesti esimese kõrgepingeliini Ellamaa-Haapsalu rajamisega. Omapäraselt arhailise ilmega maakivist hoonel on plekist sadulkatus ning algsena säilinud isolaatorite konsool ja aken. Räägu mõis eraldati naabermõisast Kärblast 1816 ja kuulus kuni 1919 von Wedelite suguvõsale. Puidust härrastemaja on ehitatud 1835, säilinud on kaaristuga ait, kaheksanurkse põhiplaaniga ait, mootorveski ja mõned kõrvalhooned. Maanteest eraldab mõisa park, kus asub II Maailmasõjas hukkunute ühishaud mälestuskiviga. Praegu asub hoones Oru Hooldekodu.