Mereäärsele Promenaadile 19. saj. lõpus rajatud puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Kuursaal oli 20. saj. I poolel ja on ka tänapäeval üks Haapsalu suvituselu keskpunkte.

Huvitav teada: 1898 paiknes maja esialgu pea täielikult meres, hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju. Kuursaali koos kõlakojaga oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi lemmikkoht. Nõukogude ajal kasutati Kuursaali laona.

Kultuurimälestiste riiklik register

Väike ja hubane Saare mõisahoone asub puhta looduse keskel Noarootsis. Saare mõisahoone kõrval asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel.
Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega.
Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata, me näitame!

Haapsalu ajaloolises puitvilla sarnases raudteejaamas asub tänasel päeval väli- ja siseekspositsiooniga muuseum, mis kajastab Eesti raudteetranspordi ajalugu ja infovahetuse viise.

Välialal näeb mitmeid suursuguseid ronge, siin asub Eestis ainuke säilinud diiselrongi juhtvagun ning vanim säilinud laiarööpmelise raudtee auruvedur! Muuseum pakub personaalseid giidituure ja külastusprogramme. Jaamahoone ise koosneb 4 osast, sh ainulaadsest 216 m pikkusest perroonist, mis omal ajal oli lausa pikim Euroopas!

Tänapäeval on kuurordihõnguline perroon üks armastatumaid pildistamisekohti Haapsalus.

Hestia Hotel Haapsalu ees, Haapsalus Väikese viigi kaldal, leiad Juhan Raudsepa skulptuuri „Kepimurdja”. Kepimurdja sümboliseerib Sulle Haapsalus tervenenud haiget, kes murrab pooleks talle tarbetuks muutunud kepi.

Huvitav teada: 1992. aastal varastati skulptuur „Kepimurdja” ning saeti neljaks tükiks. Varaste pettumuseks oli skulptuur seest õõnes ning nad müüsid selle maha. Õnneks saadi tükid kätte ja skulptuur taastati endisel kujul.

Iloni Imedemaa on lastele ja peredele mõeldud teemakeskus, mis põhineb Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi joonistustel.

Septembrist aprillini on avatud kolmekorruseline maja, kus on galerii, kino- ja näitustesaal, Karlssoni tuba, Iloni köök ning mängutuba, kus toimuvad meisterdamised ja teemapäevad.

Maist augustini on avatud ka Imedemaa õu Mattiase maja ja Käsitöökuuriga, kus palju põnevat meisterdada saab. Õues saad end proovile panna täpsusviskamises, karkudega käimises, kala püüdmises, näitekunstis ja liivakastimängudes.

Luuletaja Ernst Enno (1875–1934) oli üks eesti sümbolismi silmapaistvamaid esindajaid, kelle loomingusse kuuluvad nii filosoofilised luuletused kui ka armastatud lastelaulud. 1919. aastal tuli ta Haapsallu, kui temast sai Läänemaa koolinõunik. Kuigi see aeg ei olnud tema poeetilise loomingu kõrgperiood, sündisid just Haapsalus mitmed tema kaunimad ja lihtsuses helisevad lastelaulud, mis on tänaseni tuttavad nii koolilastele kui ka koorilaulude kaudu laiemale avalikkusele.

Haapsalu kaldapealsel asuv Ernst Enno nimeline park koos mälestussambaga pakub vaikset ja väärikat kohta, kus meenutada tema loomingut ja elu. Monumendi autor on tunnustatud skulptor Roman Haavamägi, kelle tööd on lahutamatult seotud Haapsalu linnapildiga.

Huvitav teada: Ernst Enno viimne puhkepaik on Haapsalu Vanal kalmistul. Sealsete põlispuude all on maetud veel mitmeid tuntud Eesti kultuuritegelasi, mis teeb kalmistust omamoodi kultuuriloolise jalutustee.