Haapsalu mereäärsel Promenaadil asub omanäoline päikesekell, mille on loonud tuntud kunstnik Roman Haavamäe. See pole pelgalt aja mõõtmise vahend, vaid ka sümboolne kunstiteos – kella tahkudel on kujutatud inimese eluteed alates mänglevast lapsest kuni kepile toetuva raugani.

Päikesekell kutsub jalutajaid peatuma ja mõtlema elu mööduvusele, ent samas nautima igat hetke, mida meri ja kaunis jalutuskoht pakuvad.

Promenaadil kõndides tasub tähele panna ka Haavamäe teisi loomingulisi lahendusi: dekoratiivseid dolomiidist trepistikke, uhkeid sambaid ja ehistreppe, mis viivad otse merre mõlemal pool ajaloolist Kuursaali. Need annavad kogu alale piduliku ja romantilise meeleolu ning on fotograafide seas armastatud paigad.

Päikesekell ise näitab kohalikku päikeseaega, mis erineb suveajast ligi poolteist tundi – proovi järele, kas sinu kell on sama täpne! 

Mirimart käsitöökauplus on armas kauplus Haapsalu vanalinnas. 

Kauplusest leiad põnevat toodangut otse Eesti käsitöömeistrite töölaualt. Kaupluses pakutakse laias valikus kohalike puutöömeistrite toodangut, Eesti suveniire, keraamikat ja kingitusi. Lisaks leiad kauplusest mõnusaid kudumeid kohalikelt käsitöömeistritelt ja palju muud. Soeta endale või kingituseks mõnus soe meene kampsuni näol, kööki kaunis aksessuaar või vahva seltskonnamäng, mida hiljem kodus nautida.

Mirimart tootevalik on piisavalt suur, et siin leidub midagi igale ühele.

Haapsalu kaunil mereäärsel promenaadil seisab väärikas mälestusmärk Carl Abraham Hunniusele (1797–1851) – mehele, keda peetakse Haapsalu kuurordi rajajaks. Arstina märkas Hunnius kohalike elanike kommet leevendada tervisehädasid meremudaga ning asus selle ravitoimet teaduslikult uurima. Tema töö ja innukuse tulemusena avati 1825. aastal Haapsalus esimene mudaravila, mis pani aluse linna kujunemisele tuntud kuurortlinnaks.

Mudaravi tõi Haapsallu juba 19. sajandil hulgaliselt suvitajaid ning linna külastasid ka Vene tsaarid Nikolai I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II oma peredega.

Hunniuse monumendi juures jalutades saab mõelda ajale, mil siinne vaikne linn muutus tänu tema pühendumusele keiserlikuks puhkusepärliks. Tänapäeval on mudaravi traditsioon elujõuline ning seda saab kogeda kaasaegsetes spaades, näiteks Hestia ja Fra Mare hotellides. Hunniuse pärand elab edasi igas Haapsalu mudaravis, mis tervist ja heaolu kingib.

Mereäärsele Promenaadile 19. saj. lõpus rajatud puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Kuursaal oli 20. saj. I poolel ja on ka tänapäeval üks Haapsalu suvituselu keskpunkte.

Huvitav teada: 1898 paiknes maja esialgu pea täielikult meres, hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju. Kuursaali koos kõlakojaga oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi lemmikkoht. Nõukogude ajal kasutati Kuursaali laona.

Kultuurimälestiste riiklik register

Ridala kirik on üks Läänemaa silmapaistvamaid sakraalehitisi ja tõeline keskaegse arhitektuuri pärl. See 13. saj Maarja Magdaleenale pühitsetud kirik on kunstiväärtuslik oma harukordsete detailide poolest. Ehkki hoonel puudub tavapärane kõrge kellatorn, võlub ta külastajat oma arhailise ja jõulise ilmega.

Kiriku sisemusest leiab väärtuslikke keskaegseid maalinguid ning pilkupüüdva altari. Väga eriline on võidukaaregrupp, kus kujutatakse Kristust ristil koos Maarja ja Johannese figuuridega ning barokne kantsel.

Kirikaias väärivad tähelepanu trapetsikujulised hauatähised päikeseratta ja elupuumotiividega – need on Eesti vanimate hulka kuuluvad mälestusmärgid. Samuti leiab kiriku peasissepääsu lähedalt kaks massiivset kiviristi, mis kannavad endas sajanditevälist jõudu ja sümboolikat. Kirikuaias on ka mänguväljak lastele.

Huvitav teada: kohaliku rahvajutu järgi ei kavatsenud kirikut ehitada mitte kogudus, vaid üks hiiglasneiu, kes tahtis endale hoopis elumaja püstitada!

Väike ja hubane Saare mõisahoone asub puhta looduse keskel Noarootsis. Saare mõisahoone kõrval asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel.
Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega.
Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata, me näitame!