Avasta Noarootsi poolsaar ja Österby – ajaloo ja elamuste koht mere ääres!

20.sajandi alguses rajasid kohalikud talumehed siia võimsa raudkividest muuli, mis kaitses paadisadamat tormituulte eest. Esialgu 265 meetri pikkusest ehitisest on säilinud muljetavaldavad 215 meetrit, mis jutustavad siiani saareelanike sitkusest ja merelise eluviisi loost.

Täna on Österby rand suvehooajal üks poolsaare armastatumaid supluspaiku. Kristallselge vesi, liivarand ja lai vaade Haapsalu siluetile, Hobulaidule ja Vormsi saarele muudavad selle paiga tõeliseks pärliks. Tuuliste ilmadega täitub piirkond lohesurfarite värvikirevate purjedega. 

Österby külas asub ka 1930. aastatel ehitatud ning 1998. aastal taastatud pritsikuur, mis lisab paigale ajaloolist väärtust ja mõnusat avastamisrõõmu.

Österby on ideaalne paik, kus ühinevad loodus, ajalugu ja puhkus mere ääres.

Mereäärsele Promenaadile 19. saj. lõpus rajatud puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Kuursaal oli 20. saj. I poolel ja on ka tänapäeval üks Haapsalu suvituselu keskpunkte.

Huvitav teada: 1898 paiknes maja esialgu pea täielikult meres, hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju. Kuursaali koos kõlakojaga oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi lemmikkoht. Nõukogude ajal kasutati Kuursaali laona.

Kultuurimälestiste riiklik register

Haapsalu kaunil mereäärsel promenaadil seisab väärikas mälestusmärk Carl Abraham Hunniusele (1797–1851) – mehele, keda peetakse Haapsalu kuurordi rajajaks. Arstina märkas Hunnius kohalike elanike kommet leevendada tervisehädasid meremudaga ning asus selle ravitoimet teaduslikult uurima. Tema töö ja innukuse tulemusena avati 1825. aastal Haapsalus esimene mudaravila, mis pani aluse linna kujunemisele tuntud kuurortlinnaks.

Mudaravi tõi Haapsallu juba 19. sajandil hulgaliselt suvitajaid ning linna külastasid ka Vene tsaarid Nikolai I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II oma peredega.

Hunniuse monumendi juures jalutades saab mõelda ajale, mil siinne vaikne linn muutus tänu tema pühendumusele keiserlikuks puhkusepärliks. Tänapäeval on mudaravi traditsioon elujõuline ning seda saab kogeda kaasaegsetes spaades, näiteks Hestia ja Fra Mare hotellides. Hunniuse pärand elab edasi igas Haapsalu mudaravis, mis tervist ja heaolu kingib.

Haapsalu Kaubamaja – ostlemine südalinna südames

Väärika ajalooga Haapsalu südalinnas asuv Haapsalu Kaubamaja ühendab kaasaegse ostuelamuse ja kohaliku atmosfääri. Siit leiad mitmekesise valiku kauplusi, teenuseid ja söögikohti – kõik ühes mugavas asukohas.

Esimesel korrusel ootab sind Coop ostukeskus, kus on olemas kõik igapäevaseks ostlemiseks vajalik. Lisaks saad nautida kohvi, teha iluprotseduure või leida midagi erilist kingituseks.

Haapsalu Kaubamaja on praktiline, mitmekülgne ja alati avastamist väärt – tule uudistama!

Eesti Apostlik-Õigeusu Haapsalu Maria-Magdaleena kirik asub Haapsalu Promenaadil. 1852. a ehitatud pühakoja avamisel viibis ka Vene tsaari Nikolai I perekond. Praegusel kujul on kirik taastatud ja avatud õigeusu pühakojana alates 2001. a. Kirik on avatud pühapäeviti kell 9-12, muul ajal oleks hea oma soovist ette teatada. Kiriku akendel on vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni vitraažid. Kunstnik Ilon Wikland elas aastatel 1938-1944 kirikumajas koos oma vanaema ja vanaisaga aadressil Linda 2.

Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi täielikult ei valminud loss kunagi. Tegu on võimsa ehitisega, mis on peaaegu täpne koopia Saksamaal asuva Merseburgi lossist. Lossi ehitamise taga oli kurb armulugu:

Krahv Ungern-Sternberg armus Merseburgi lossihärra tütresse, kes oli lubanud kogu enda elu veeta Merseburgi lossis. Krahv lubas aga ehitada täpselt samasuguse lossi, millega lossihärra tütar nõustus. Lossi ehitustööd aga peatusid, kui krahvi armastatu ootamatult haigestus ja suri. 

Tegu on müstiliste varemetega looduskaunis kohas, ühtlasi imeline koht pildistamiseks!