Luuletaja Ernst Enno (1875-1934) tuli Haapsallu 1919. a, kui temast sai Läänemaa koolinõunik. Haapsalu periood ei kuulu küll tema loomingu kõrgaja hulka, kuid just siin lõi ta suurema osa oma lastelaulude paremikust. Kui satud jalutama Haapsalus kaldapealsel, siis möödud tema nimelisest pargist ja mälestussambast.

Huvitav teada: Ernst Enno kalm on Haapsalu Vanal kalmistul, mille põlispuude all puhkab palju tuntud kultuuritegelasi. Monumendi autoriks on Roman Haavamägi, kelle suurema osa loomingust moodustavad skulptuurid, sealhulgas monumendid asukohaga peamiselt Haapsalus.

Ajalooline raekojahoone (1775) tutvustab Haapsalu 190 aasta pikkust kuurordilugu. Kuurort muutis Haapsalu linnaehitust, tõi uued sidemed, elulaadi ja laia maailmavaate. Külastaja näeb provintsilinna arengut Tsaari Venemaa keiserlikuks kuurordiks ja armsaks Eesti suvituslinnaks. Lisaks pakub raekoja näitusemaja huvitavaid teemanäitusi.
NB! Muuseum on ajutiselt suletud.

Rootsiturult algab Haapsalu peatänav Karja, mis on nime pärinud ajast, mil seda mööda linnaelanike loomi karjamaale saadeti. Rootsiturg oli veel 20. saj. algul lage plats, kus kalaturgu peeti. Mitmed ümbruskonna krundid kuulusid tollal rannarootslaste peredele. 1930-ndatel rajati siia pisike haljasala linnakaevuga, mille kaunistamiseks telliti skulptor Juhan Raudsepalt skulptuur “Poiss kalaga” (püstitati 1936).
Hea teada: Mõnus ja romantiline on seal purskkaevu ääres istuda ka tänapäeval. Suvistel festivalidel nagu Augustibluus ning Valge Daami aeg muutub Rootsiturg pisikeseks vabaõhulavaks.

Taebla asulast läbi sõites paistab maanteele ära Lääne-Nigula kirik, mis on varagooti stiilis  ühelööviline kivikirik. Pälli teeristis on teeviit Lääne-Nigula kirik 0,9 km. Hoone taastati 1816, torn on aastast 1760. Kiriku torni kõrgus on 52,2 m ja sellest kiiver on 26,7 meetrit.
Kiriku ümber on vana kalmistu, huvitavad on vanad ristid ja hauaplaadid. Kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Võimsa ampiirstiilis altariseina valmistas meister Sigismund Peterburist. Huvitav teada: Altarimaalid “Püha Õhtusöömaaeg” ja “Ülestõusmine” on koopiad Leonardo da Vinci samanimelistest maalidest.

Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.

Tsaariaegne Risti veetorn kuulub Risti raudteejaama kompleksi juurde. Raudteejaam rajati koos raudteeliiniga 1904. aastal, aasta hiljem valmis jaamahoone ning veetorn rajati ilmselt samal ajajärgul.

Veetorni funktsiooniks oli auruvedurite veega varustamine. Torni ülaosas asus veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga veesoojendi ehk katel, millega soojendati torni vältimaks vee külmumist paagis.

Ettetellimisel saab mööda ajaloolist keerdtreppi minna reservuaari juurde. Esimesel korrusel on võimalik tutvuda tolleaegsete töövahenditega ja näitusega, mis kirjeldab tööd veetornis.