Rooslepa kabeli varemed ja kalmistu on pärit 17. saj. Kabel rajati algselt puukabelina, praegune kivikabel on aastast 1834. Kabel lagunes pärast II Maailmasõda, kuid nüüdseks täielikult taastatud jumalakoda taaspühitseti lõikuskuul 2007. Kabelil on uhiuus kellatorn koos tipumuna ja tuulelipuga. Tuulelipul on kujutatud vaala, kelle hambunud suu on lahti.
Huvitav teada: Sissekäigu juures kabeli sees olev kivi ootas kümme aastat, et naasta oma esialgsesse kohta. Erilisuse annab kivile praeguse Rootsi kuninga vanaisa autogramm aastast 1932.

Tsaariaegne Risti veetorn Läänemaal on haruldane arhitektuuripärl, mis kuulub Risti raudteejaama ajaloolisse kompleksi. Torn rajati tõenäoliselt koos jaamahoonega 1905. aastal, kui äsja valminud raudteeliin tõi siia elu ja arenguvõimalusi. Ehitis ehitati auruvedurite teenindamiseks – torni ülemises osas paiknes suur veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga katel, millega soojendati vett, et külmadel talvedel see ei jäätuks. Nii tagati rongiliikluse sujuv toimimine kogu piirkonnas.

Tänapäeval on veetorn huvilistele avatud ettetellimisel. Külastajad saavad mööda kitsast ajaloolist keerdtreppi tõusta reservuaari juurde ning kogeda, milline võis olla töömeeste igapäevane liikumine torni sees. Esimesel korrusel ootab näitus, mis tutvustab torni tööd ja näitab ajastutruusid töövahendeid.

Veetorni kõrval asub ka Risti küüditatute mälestusmärk, mis meenutab Eestit tabanud ränki ajaloosündmusi ja pakub vaikset mõttehetke. 

Ridala kirik on üks Läänemaa silmapaistvamaid sakraalehitisi ja tõeline keskaegse arhitektuuri pärl. See 13. saj Maarja Magdaleenale pühitsetud kirik on kunstiväärtuslik oma harukordsete detailide poolest. Ehkki hoonel puudub tavapärane kõrge kellatorn, võlub ta külastajat oma arhailise ja jõulise ilmega.

Kiriku sisemusest leiab väärtuslikke keskaegseid maalinguid ning pilkupüüdva altari. Väga eriline on võidukaaregrupp, kus kujutatakse Kristust ristil koos Maarja ja Johannese figuuridega ning barokne kantsel.

Kirikaias väärivad tähelepanu trapetsikujulised hauatähised päikeseratta ja elupuumotiividega – need on Eesti vanimate hulka kuuluvad mälestusmärgid. Samuti leiab kiriku peasissepääsu lähedalt kaks massiivset kiviristi, mis kannavad endas sajanditevälist jõudu ja sümboolikat. Kirikuaias on ka mänguväljak lastele.

Huvitav teada: kohaliku rahvajutu järgi ei kavatsenud kirikut ehitada mitte kogudus, vaid üks hiiglasneiu, kes tahtis endale hoopis elumaja püstitada!

Hilisgooti stiilis Noarootsi kirik on ehitatud 1300. a. paiku. Kõigepealt hakkab Sulle silma rootsipunane laudkatus, kirik on üks Eesti kolmest laudkatusega kirikust. Paest ja maakivist seintega kirikuhoone täitis keskajal ka kindluskiriku ülesandeid. Sisustusest väärivad tähelepanu ristimiskivi, barokk-kantsel, paekivist barokne epitaaf kirikuõpetaja Martin Winterile.

Kirikust üle tee jääb Läänemaa vanim puitehitis, 17. saj. pärit pastoraadihoone.

Päevamärgid, mis olid laevasõidu ohutust tagavad ja orienteerumist kergendavad tornikujulised ehitised kaldal või madalas vees, on ainulaadsed Eestis. Need maakividest ehitatud tervikkoonustornid on aastast 1910. Alumise märgi kõrgus maapinnast 7 m, ülemise märgi kõrgus 11,9 m, märkide vahekaugus 416 m. Ülemine päevamärk asub teel alumise päevamärgi juurde ning on eemalt vaadeldav. Kohalikust materjalist ehitatud päevamärkidel on tähtsus mere-kultuuriajaloo seisukohalt. Telise päevamärgid on riikliku muinsuskaitse all.

Autoga märkide juurde ei pääse, aga jalgsi ja jalgrattaga küll.