Vaatamist väärt Haapsalus ja Läänemaal

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

Nõva Püha Olevi kirik

18. sajandist pärit Nõva Püha Olevi kirik on rannakabeli tüüpi õdus puukirik, kus meeste ja naiste istepingid on erineva kujundusega ning mille idaseina ehivad eritehnikas loodud piiblistseene kujutavad vitraažaknad. Nõva kirik on üks vähestest säilinud puukirikutest Eestis, samas ka üks väiksemaid. Äsja toimunud renoveerimistööd on kiriku siseinterjööri taastanud sellisena, nagu see oli 19. sajandil. Üheks harulduseks on ka läbi aegade säilunud puidust rõngasrist, mis on eksponeeritud kiriku rõdu seinal. Kirikusse ehitas oreli kohalik orelimeister G.Terkmann. 

Ilon Wiklandi lapsepõlvekodu

Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu. 1930. a veetis ta siin oma noorusaastad, elades vanavanemate juures armsas kollases majas Linda ja Rüütli tänava nurgal. Just selles väikelinna miljöös sündis tema sügav side Haapsalu tänavate, puitmajade ja mereäärse atmosfääriga, mis hiljem leidis tee tema joonistustesse. Wikland emigreerus 1944. aastal Rootsi, kuid lapsepõlve mälestused jäid teda saatma kogu elu. Tema loomingus peegelduvad tihti Haapsalu tuttavad motiivid – lossimüür, vanad puumajad jaamahoone ümbruses ning hubane väikelinna õhustik.

Huvitav teada: Wikland kinkis Haapsalule ligi 800 originaaljoonistust, mida saab imetleda kõrvaltänavas asuvas galeriis. Seal asub ka laste seas armastatud Iloni Imedemaa – mänguline teemapark, kus avastamist ja fantaasiat jätkub nii suurtele kui väikestele. 

Haapsalu Maria-Magdaleena Kirik

Eesti Apostlik-Õigeusu Haapsalu Maria-Magdaleena kirik asub Haapsalu Promenaadil. 1852. a ehitatud pühakoja avamisel viibis ka Vene tsaari Nikolai I perekond. Praegusel kujul on kirik taastatud ja avatud õigeusu pühakojana alates 2001. a. Kirik on avatud pühapäeviti kell 9-12, muul ajal oleks hea oma soovist ette teatada. Kiriku akendel on vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni vitraažid. Kunstnik Ilon Wikland elas aastatel 1938-1944 kirikumajas koos oma vanaema ja vanaisaga aadressil Linda 2.

Österby sadamamuul ja pritsikuur Noarootsi poolsaarel

Avasta Noarootsi poolsaar ja Österby – ajaloo ja elamuste koht mere ääres!

20.sajandi alguses rajasid kohalikud talumehed siia võimsa raudkividest muuli, mis kaitses paadisadamat tormituulte eest. Esialgu 265 meetri pikkusest ehitisest on säilinud muljetavaldavad 215 meetrit, mis jutustavad siiani saareelanike sitkusest ja merelise eluviisi loost.


Täna on Österby rand suvehooajal üks poolsaare armastatumaid supluspaiku. Kristallselge vesi, liivarand ja lai vaade Haapsalu siluetile, Hobulaidule ja Vormsi saarele muudavad selle paiga tõeliseks pärliks. Tuuliste ilmadega täitub piirkond lohesurfarite värvikirevate purjedega. 

Österby külas asub ka 1930. aastatel ehitatud ning 1998. aastal taastatud pritsikuur, mis lisab paigale ajaloolist väärtust ja mõnusat avastamisrõõmu.

Österby on ideaalne paik, kus ühinevad loodus, ajalugu ja puhkus mere ääres.

Vormsi Talumuuseum

Vormsi on saar, kus sajandeid elasid rootslased. Varasemad teadaolevad dokumendid räägivad asustusest juba 13. sajandil. Vormsi oli rootsikeelne saar, kus näiteks 1934. aastal elas 2393 rootslast ning 122 eestlast.

Vormsi Talumuuseum on tüüpiline II maailmasõja eelne vormsirootslaste talu koos sellega kaasnevaga. Talu on taastatud vanade fotode ja kirjalike allikate abil ning loomulikult ka Vormsis sündinud ja sõja eest Rootsi põgenenud vormsilaste mälestuste põhjal.

Muuseumis on müügil Vormsi käsitöö, suveniirid ja Vormsi teemalised raamatud.

Vormsi kalmistu

Vormsi Püha Olavi kiriku kõrval asuv Vormsi kalmistu on Eestis omapärasemaid ja ainulaadsemaid. Vanemas osas leiad hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste, säilinud on kogunisti üle 330 rõngasristi ning palju tavapärase kujuga riste.
Huvitav teada: Kirikaias on kaks mälestuskivi – eestirootslasest kultuuritegelasele Hans Pöhlile ning Rootsi misjonärile Österblomile, kes saare usulises elus põhjalikke muutusi kaasa tõid. Otsi üles vanim säilinud hauatähis kalmistul, aastaarvuga 1743. Kirikaiast väljas on üks väheseid kogu nõukogude aja omal kohal seisnud vabadussambaid Eestis.