Tsaariaegne Risti veetorn Läänemaal on haruldane arhitektuuripärl, mis kuulub Risti raudteejaama ajaloolisse kompleksi. Torn rajati tõenäoliselt koos jaamahoonega 1905. aastal, kui äsja valminud raudteeliin tõi siia elu ja arenguvõimalusi. Ehitis ehitati auruvedurite teenindamiseks – torni ülemises osas paiknes suur veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga katel, millega soojendati vett, et külmadel talvedel see ei jäätuks. Nii tagati rongiliikluse sujuv toimimine kogu piirkonnas.

Tänapäeval on veetorn huvilistele avatud ettetellimisel. Külastajad saavad mööda kitsast ajaloolist keerdtreppi tõusta reservuaari juurde ning kogeda, milline võis olla töömeeste igapäevane liikumine torni sees. Esimesel korrusel ootab näitus, mis tutvustab torni tööd ja näitab ajastutruusid töövahendeid.

Veetorni kõrval asub ka Risti küüditatute mälestusmärk, mis meenutab Eestit tabanud ränki ajaloosündmusi ja pakub vaikset mõttehetke. 

Haeska Keraamika on keraamikatöökoda Matsalu lahe põhjakaldal, kus elab ja töötab keraamik Margit Mald. Margiti keraamilised vormid on lihtsad ja mängulised. Need kutsuvad vaatama, katsuma ja igapäevaselt kasutama. Ehk tundma rõõmu ja naudingut! 

Tule ja avasta Cyrillus Kreegi (1889–1962) mälestussammas Haapsalus!

Aime Kuulbuschi loodud taies asub Väikese Viigi kaldal helilooja endise kodumaja ees, paigas, kus valmis suurem osa tema loomingust. Kreek oli tõeline rahvaviiside kogumise ja seadete meister – ta talletas ligi 6000 viisi, sealhulgas eesti rahvalaule ja rannarootslaste meloodiaid. Kuigi avalikkusele näis, et ta suhtus kirikusse jahedalt, oli tema suurim “salategevus” just vaimuliku muusika komponeerimine, koraalikaanonite loomine ja rahvaviiside sidumine sügava koorikultuuriga.

Mälestusmärgi ümbrus on osa Haapsalu kaunist rannapromenaadist, kus meri, linnaruumi vaikus ja muusikaline pärand põimuvad. See on meditatiivne paik, mis kutsub peatuma, nautima loodust ja tunnetama Kreegi loomingut isegi siis, kui helid puuduvad. Jalutuskäik siia on ideaalne osa Haapsalu vanalinna ja kultuuripaikade avastamisest.

Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi täielikult ei valminud loss kunagi. Tegu on võimsa ehitisega, mis on peaaegu täpne koopia Saksamaal asuva Merseburgi lossist. Lossi ehitamise taga oli kurb armulugu:

Krahv Ungern-Sternberg armus Merseburgi lossihärra tütresse, kes oli lubanud kogu enda elu veeta Merseburgi lossis. Krahv lubas aga ehitada täpselt samasuguse lossi, millega lossihärra tütar nõustus. Lossi ehitustööd aga peatusid, kui krahvi armastatu ootamatult haigestus ja suri. 

Tegu on müstiliste varemetega looduskaunis kohas, ühtlasi imeline koht pildistamiseks!

Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu. 1930. a veetis ta siin oma noorusaastad, elades vanavanemate juures armsas kollases majas Linda ja Rüütli tänava nurgal. Just selles väikelinna miljöös sündis tema sügav side Haapsalu tänavate, puitmajade ja mereäärse atmosfääriga, mis hiljem leidis tee tema joonistustesse. Wikland emigreerus 1944. aastal Rootsi, kuid lapsepõlve mälestused jäid teda saatma kogu elu. Tema loomingus peegelduvad tihti Haapsalu tuttavad motiivid – lossimüür, vanad puumajad jaamahoone ümbruses ning hubane väikelinna õhustik.

Huvitav teada: Wikland kinkis Haapsalule ligi 800 originaaljoonistust, mida saab imetleda kõrvaltänavas asuvas galeriis. Seal asub ka laste seas armastatud Iloni Imedemaa – mänguline teemapark, kus avastamist ja fantaasiat jätkub nii suurtele kui väikestele.