Vaatamist väärt Haapsalus ja Läänemaal

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

Osmussaare tuletorn

Osmussaar on huvitava looduse ja asustuslooga. Saare põlisasukateks olid sajandite vältel rannarootslased, Teise Maailmasõja järel oli Osmussaar suletud piiritsoon, kus paiknes Nõukogude sõjaväeüksus.
Pisikese saare pikkus on 4,8 km, laius 1,6 km, kõrgeim koht 8 meetrit. Osmussaarel leidub ka mitmeid kauneid orhideeliike. Maastikule annavad omapära pankrannik, bretšarahnud, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastik. 
Saare loodetipus pankrannikul kõrgub triibuline raudbetoonist tuletorn, mis on ehitatud 1954.aastal ja kõrguses avaneb lummav vaade merele ja saarele. 

Vormsi Talumuuseum

Vormsi on saar, kus sajandeid elasid rootslased. Varasemad teadaolevad dokumendid räägivad asustusest juba 13. sajandil. Vormsi oli rootsikeelne saar, kus näiteks 1934. aastal elas 2393 rootslast ning 122 eestlast.

Vormsi Talumuuseum on tüüpiline II maailmasõja eelne vormsirootslaste talu koos sellega kaasnevaga. Talu on taastatud vanade fotode ja kirjalike allikate abil ning loomulikult ka Vormsis sündinud ja sõja eest Rootsi põgenenud vormsilaste mälestuste põhjal.

Muuseumis on müügil Vormsi käsitöö, suveniirid ja Vormsi teemalised raamatud.

Lääne-Nigula kirik

Taebla asulast läbi sõites paistab maanteele ära Lääne-Nigula kirik, mis on varagooti stiilis  ühelööviline kivikirik. Pälli teeristis on teeviit Lääne-Nigula kirik 0,9 km. Hoone taastati 1816, torn on aastast 1760. Kiriku torni kõrgus on 52,2 m ja sellest kiiver on 26,7 meetrit.
Kiriku ümber on vana kalmistu, huvitavad on vanad ristid ja hauaplaadid. Kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Võimsa ampiirstiilis altariseina valmistas meister Sigismund Peterburist. Huvitav teada: Altarimaalid “Püha Õhtusöömaaeg” ja “Ülestõusmine” on koopiad Leonardo da Vinci samanimelistest maalidest.

Räägu mõis ja Linnamäe alajaam

Linnamäe trafo-alajaam on üks vanemaid Eestis, ehitatud 1927 seoses Eesti esimese kõrgepingeliini Ellamaa-Haapsalu rajamisega. Omapäraselt arhailise ilmega maakivist hoonel on plekist sadulkatus ning algsena säilinud isolaatorite konsool ja aken.

Räägu mõis eraldati naabermõisast Kärblast 1816 ja kuulus kuni 1919 von Wedelite suguvõsale. Puidust härrastemaja on ehitatud 1835, säilinud on kaaristuga ait, kaheksanurkse põhiplaaniga ait, mootorveski ja mõned kõrvalhooned. Maanteest eraldab mõisa park, kus asub II Maailmasõjas hukkunute ühishaud mälestuskiviga. Praegu asub hoones Oru Hooldekodu.

Haapsalu raudtee- ja sidemuuseum

Haapsalu ajaloolises puitvilla sarnases raudteejaamas asub tänasel päeval väli- ja siseekspositsiooniga muuseum, mis kajastab Eesti raudteetranspordi ajalugu ja infovahetuse viise.

Välialal näeb mitmeid suursuguseid ronge, siin asub Eestis ainuke säilinud diiselrongi juhtvagun ning vanim säilinud laiarööpmelise raudtee auruvedur! Muuseum pakub personaalseid giidituure ja külastusprogramme. Jaamahoone ise koosneb 4 osast, sh ainulaadsest 216 m pikkusest perroonist, mis omal ajal oli lausa pikim Euroopas!

Tänapäeval on kuurordihõnguline perroon üks armastatumaid pildistamisekohti Haapsalus.

Rannarootsi Keskus

Rannarootsi keskus pakub kliendile turvalist, hubast ja terviklikku ostu- ja vaba aja veetmise keskkonda – ostuelamusi võimaldavat kaubavalikut ning mõnusat kohtumispaika. 
Keskuse visioon on olla läänemaalaste seas eelistatuim ostu- ja vaba aja veetmise keskus.