Hestia Hotel Haapsalu ees, Haapsalus Väikese viigi kaldal, leiad Juhan Raudsepa skulptuuri „Kepimurdja”. Kepimurdja sümboliseerib Sulle Haapsalus tervenenud haiget, kes murrab pooleks talle tarbetuks muutunud kepi. Huvitav teada: 1992. aastal varastati skulptuur „Kepimurdja” ning saeti neljaks tükiks. Varaste pettumuseks oli skulptuur seest õõnes ning nad müüsid selle maha. Õnneks saadi tükid kätte ja skulptuur taastati endisel kujul.

Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandist pärinev arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks. Pealinnuses asuvas muuseumis on olulisel kohal linnuse enda ajalugu. Tutvustatakse linnuse ehituslugu, Haapsalu linna sündi ning Saare-Lääne piiskopkonna valitsejate ja sealsete elanike käekäiku. Selleks, et toonast aega paremini mõista, saab külastaja ise käed külge panna ja proovida erinevaid mehhanisme. Müüridel kulgevad käiguteed kutsuvad külastaja vaatama linnust ja maalilist Haapsalut täiesti uuelt, linna kõrgeimalt tasandilt.

Kuurortlinn oli Vene tsaaride soositud suvituspaik. Jaamahoone ehitati originaalkavandi järgi, kompleks on neljaosaline: reisijatehoone, Imperaatoripaviljon, neid ühendav katusealune ja ainulaadne 216 m pikkune kaetud perroon.  Hoones asub ka Raudtee- ja Sidemuuseum. Huvitav teada: Vene keiser ise toetanud ehitusideed ja aidanud kavatsust ellu viia. Esimene reisirong saabus Haapsalusse 1904, viimane lahkus 1995. Kasutage unikaalset võimalust sõita Haapsalust jalgrattaga Riisipereni (50 km), mööda vana raudteetammi. Raudteejaama eest väljuvad tänapäeval bussid. Kultuurimälestiste riiklik register.

1896-97.a. valminud vana kalmistu abikirik pühitseti püha Neeva Aleksandri auks. Peterburi arhitekt A.F. Krassovski projekti järgi lisandus Moskva stiilis telkkatus väikese sibulkupliga ja eeskoda kellatorniga. Algne, akadeemik Šaubi joonise järgi valminud ikonostaas, on praegu Kiviõli õigeusu kirikus, kuhu ta viidi pärast kiriku sulgemist 1962. Kalmistukirikut kasutati aastaringselt matmiskirikuna. 20 saj. keskel ehitati kirikusse ahi ning siis kasutati kirikut talvekirikuna. Hetkel tegutseb selles Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) kogudus.

Aastatel 1903-1905 Haapsalu kuurordi teenindamiseks rajatud raudtee kunagine lõppjaam oma salapärase ja uhke jaamahoonega ootab Sind tutvuma Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkuse ajaloo ning vanaduspuhkusel raudruunadega.  Ajarännak vanas vaksalis, millel tavatult pikk katusega perroon ja keiserlik paviljon, toob muuhulgas kõrvu auruveduri huike ja viib kokku 1930. aastate viisaka jaamaülemaga. Lisaks ootame Sind ka retkele telekommunikatsiooni põnevasse maailma, tutvuma sidepidamisvahendite arengu ja ajalooga telegraafist ning vändaga telefonist kuni mobiiltelefonide ja arvutiteni.