Ajalooline raekojahoone (1775) tutvustab Haapsalu 190 aasta pikkust kuurordilugu. Kuurort muutis Haapsalu linnaehitust, tõi uued sidemed, elulaadi ja laia maailmavaate. Külastaja näeb provintsilinna arengut Tsaari Venemaa keiserlikuks kuurordiks ja armsaks Eesti suvituslinnaks. Lisaks pakub raekoja näitusemaja huvitavaid teemanäitusi.
NB! Muuseum on ajutiselt suletud.

Hestia Hotel Haapsalu ees, Haapsalus Väikese viigi kaldal, leiad Juhan Raudsepa skulptuuri „Kepimurdja”. Kepimurdja sümboliseerib Sulle Haapsalus tervenenud haiget, kes murrab pooleks talle tarbetuks muutunud kepi.

Huvitav teada: 1992. aastal varastati skulptuur „Kepimurdja” ning saeti neljaks tükiks. Varaste pettumuseks oli skulptuur seest õõnes ning nad müüsid selle maha. Õnneks saadi tükid kätte ja skulptuur taastati endisel kujul.

Luuletaja Ernst Enno (1875–1934) oli üks eesti sümbolismi silmapaistvamaid esindajaid, kelle loomingusse kuuluvad nii filosoofilised luuletused kui ka armastatud lastelaulud. 1919. aastal tuli ta Haapsallu, kui temast sai Läänemaa koolinõunik. Kuigi see aeg ei olnud tema poeetilise loomingu kõrgperiood, sündisid just Haapsalus mitmed tema kaunimad ja lihtsuses helisevad lastelaulud, mis on tänaseni tuttavad nii koolilastele kui ka koorilaulude kaudu laiemale avalikkusele.

Haapsalu kaldapealsel asuv Ernst Enno nimeline park koos mälestussambaga pakub vaikset ja väärikat kohta, kus meenutada tema loomingut ja elu. Monumendi autor on tunnustatud skulptor Roman Haavamägi, kelle tööd on lahutamatult seotud Haapsalu linnapildiga.

Huvitav teada: Ernst Enno viimne puhkepaik on Haapsalu Vanal kalmistul. Sealsete põlispuude all on maetud veel mitmeid tuntud Eesti kultuuritegelasi, mis teeb kalmistust omamoodi kultuuriloolise jalutustee.

Linnamäe trafo-alajaam on üks vanemaid Eestis, ehitatud 1927 seoses Eesti esimese kõrgepingeliini Ellamaa-Haapsalu rajamisega. Omapäraselt arhailise ilmega maakivist hoonel on plekist sadulkatus ning algsena säilinud isolaatorite konsool ja aken.

Räägu mõis eraldati naabermõisast Kärblast 1816 ja kuulus kuni 1919 von Wedelite suguvõsale. Puidust härrastemaja on ehitatud 1835, säilinud on kaaristuga ait, kaheksanurkse põhiplaaniga ait, mootorveski ja mõned kõrvalhooned. Maanteest eraldab mõisa park, kus asub II Maailmasõjas hukkunute ühishaud mälestuskiviga. Praegu asub hoones Oru Hooldekodu.

Klubi Africa asub Haapsalu kõige käidavamas ja rahvarohkemas paigas otse linna südames. 
Africa on Eesti üks esimesi ööklubisid aastast 1994. Klubi miljööväärtusliku interjööri kujundamisel on kasutatud skulptor Tauno Kangro poolt loodud  suuri erootilisi afrikaanitüüpseid inimskulptuure. Mugava mööbli ja huvitava valguslahenduse kooskõlal on loodud tõeliselt meeldiv ja meeleolukas atmosfäär. Klubi tasemel valguspark ning korralik helisüsteem loovad peomeeleolu ja annavad tantsuhoogu.

1279. aastal esmamainitud Haapsalu toomkirik on üks suurimaid ühelöövilisi kirikuid Põhja- ja Baltimaades. Tegemist oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirikuga. Ristimiskabeli aknal võid augustikuu täiskuuööl kohata igavest armastajat Valget Daami. Tänu heale akustikale on kirik ka suurepärane kontserdipaik.

Kirikus tegutseb EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus.

Jumalateenistused on külastajatele tasuta ning sissepääs toimub kiriku peaustest. Muul ajal saab kirikusse läbi Haapsalu linnuse muuseumi, muuseumipiletiga.