Ajalooline raekojahoone (1775) tutvustab Haapsalu 190 aasta pikkust kuurordilugu. Kuurort muutis Haapsalu linnaehitust, tõi uued sidemed, elulaadi ja laia maailmavaate. Külastaja näeb provintsilinna arengut Tsaari Venemaa keiserlikuks kuurordiks ja armsaks Eesti suvituslinnaks. Lisaks pakub raekoja näitusemaja huvitavaid teemanäitusi.
NB! Muuseum on ajutiselt suletud.
Haapsalu kaunil mereäärsel promenaadil seisab väärikas mälestusmärk Carl Abraham Hunniusele (1797–1851) – mehele, keda peetakse Haapsalu kuurordi rajajaks. Arstina märkas Hunnius kohalike elanike kommet leevendada tervisehädasid meremudaga ning asus selle ravitoimet teaduslikult uurima. Tema töö ja innukuse tulemusena avati 1825. aastal Haapsalus esimene mudaravila, mis pani aluse linna kujunemisele tuntud kuurortlinnaks.
Mudaravi tõi Haapsallu juba 19. sajandil hulgaliselt suvitajaid ning linna külastasid ka Vene tsaarid Nikolai I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II oma peredega.
Hunniuse monumendi juures jalutades saab mõelda ajale, mil siinne vaikne linn muutus tänu tema pühendumusele keiserlikuks puhkusepärliks. Tänapäeval on mudaravi traditsioon elujõuline ning seda saab kogeda kaasaegsetes spaades, näiteks Hestia ja Fra Mare hotellides. Hunniuse pärand elab edasi igas Haapsalu mudaravis, mis tervist ja heaolu kingib.
Hilisgooti stiilis Noarootsi kirik on ehitatud 1300. a. paiku. Kõigepealt hakkab Sulle silma rootsipunane laudkatus, kirik on üks Eesti kolmest laudkatusega kirikust. Paest ja maakivist seintega kirikuhoone täitis keskajal ka kindluskiriku ülesandeid. Sisustusest väärivad tähelepanu ristimiskivi, barokk-kantsel, paekivist barokne epitaaf kirikuõpetaja Martin Winterile.
Kirikust üle tee jääb Läänemaa vanim puitehitis, 17. saj. pärit pastoraadihoone.
Haapsalu mereäärsel Promenaadil asub omanäoline päikesekell, mille on loonud tuntud kunstnik Roman Haavamäe. See pole pelgalt aja mõõtmise vahend, vaid ka sümboolne kunstiteos – kella tahkudel on kujutatud inimese eluteed alates mänglevast lapsest kuni kepile toetuva raugani.
Päikesekell kutsub jalutajaid peatuma ja mõtlema elu mööduvusele, ent samas nautima igat hetke, mida meri ja kaunis jalutuskoht pakuvad.
Promenaadil kõndides tasub tähele panna ka Haavamäe teisi loomingulisi lahendusi: dekoratiivseid dolomiidist trepistikke, uhkeid sambaid ja ehistreppe, mis viivad otse merre mõlemal pool ajaloolist Kuursaali. Need annavad kogu alale piduliku ja romantilise meeleolu ning on fotograafide seas armastatud paigad.
Päikesekell ise näitab kohalikku päikeseaega, mis erineb suveajast ligi poolteist tundi – proovi järele, kas sinu kell on sama täpne!
Väike ja hubane Saare mõisahoone asub puhta looduse keskel Noarootsis. Saare mõisahoone kõrval asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel.
Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega.
Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata, me näitame!
Eesti kunstiajaloo suurkuju, Firenze Kunstiakadeemia auliikme Evald Okase teoseid leiad nii Eesti kui ka maailma kunstimuuseumide kogudest. Evald Okase muuseum on eramuuseum, mis tegutseb Haapsalu linnas alates 2003. aastast. Muuseumi missioon on koguda, säilitada ja eksponeerida Evald Okase ning tema pereliikmete loomingut. Peamiseks magnetiks on püsiekspositsioon ning näitused muuseumi galeriis.
Täielikult renoveeritud ajalooline hoone on uus kunstipesa Haapsalus- siin korraldatakse kursuseid ja muusikalisi kunstisündmuseid “Õhtu Okases”.
Kunst elab Haapsalus!
