Haapsalu ajaloolises puitvilla sarnases raudteejaamas asub tänasel päeval väli- ja siseekspositsiooniga muuseum, mis kajastab Eesti raudteetranspordi ajalugu ja infovahetuse viise.

Välialal näeb mitmeid suursuguseid ronge, siin asub Eestis ainuke säilinud diiselrongi juhtvagun ning vanim säilinud laiarööpmelise raudtee auruvedur! Muuseum pakub personaalseid giidituure ja külastusprogramme. Jaamahoone ise koosneb 4 osast, sh ainulaadsest 216 m pikkusest perroonist, mis omal ajal oli lausa pikim Euroopas!

Tänapäeval on kuurordihõnguline perroon üks armastatumaid pildistamisekohti Haapsalus.

Luuletaja Ernst Enno (1875–1934) oli üks eesti sümbolismi silmapaistvamaid esindajaid, kelle loomingusse kuuluvad nii filosoofilised luuletused kui ka armastatud lastelaulud. 1919. aastal tuli ta Haapsallu, kui temast sai Läänemaa koolinõunik. Kuigi see aeg ei olnud tema poeetilise loomingu kõrgperiood, sündisid just Haapsalus mitmed tema kaunimad ja lihtsuses helisevad lastelaulud, mis on tänaseni tuttavad nii koolilastele kui ka koorilaulude kaudu laiemale avalikkusele.

Haapsalu kaldapealsel asuv Ernst Enno nimeline park koos mälestussambaga pakub vaikset ja väärikat kohta, kus meenutada tema loomingut ja elu. Monumendi autor on tunnustatud skulptor Roman Haavamägi, kelle tööd on lahutamatult seotud Haapsalu linnapildiga.

Huvitav teada: Ernst Enno viimne puhkepaik on Haapsalu Vanal kalmistul. Sealsete põlispuude all on maetud veel mitmeid tuntud Eesti kultuuritegelasi, mis teeb kalmistust omamoodi kultuuriloolise jalutustee.

Hilisgooti stiilis Noarootsi kirik on ehitatud 1300. a. paiku. Kõigepealt hakkab Sulle silma rootsipunane laudkatus, kirik on üks Eesti kolmest laudkatusega kirikust. Paest ja maakivist seintega kirikuhoone täitis keskajal ka kindluskiriku ülesandeid. Sisustusest väärivad tähelepanu ristimiskivi, barokk-kantsel, paekivist barokne epitaaf kirikuõpetaja Martin Winterile.

Kirikust üle tee jääb Läänemaa vanim puitehitis, 17. saj. pärit pastoraadihoone.

Linnamäe trafo-alajaam on üks vanemaid Eestis, ehitatud 1927 seoses Eesti esimese kõrgepingeliini Ellamaa-Haapsalu rajamisega. Omapäraselt arhailise ilmega maakivist hoonel on plekist sadulkatus ning algsena säilinud isolaatorite konsool ja aken.

Räägu mõis eraldati naabermõisast Kärblast 1816 ja kuulus kuni 1919 von Wedelite suguvõsale. Puidust härrastemaja on ehitatud 1835, säilinud on kaaristuga ait, kaheksanurkse põhiplaaniga ait, mootorveski ja mõned kõrvalhooned. Maanteest eraldab mõisa park, kus asub II Maailmasõjas hukkunute ühishaud mälestuskiviga. Praegu asub hoones Oru Hooldekodu.

Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandist pärinev arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks.

Pealinnuses asuvas muuseumis on olulisel kohal linnuse enda ajalugu. Tutvustatakse linnuse ehituslugu, Haapsalu linna sündi ning Saare-Lääne piiskopkonna valitsejate ja sealsete elanike käekäiku. Selleks, et toonast aega paremini mõista, saab külastaja ise käed külge panna ja proovida erinevaid mehhanisme. Müüridel kulgevad käiguteed kutsuvad külastaja vaatama linnust ja maalilist Haapsalut täiesti uuelt, linna kõrgeimalt tasandilt.