Läänemaal toimub asju

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

Vormsi kalmistu

Vormsi Püha Olavi kiriku kõrval asuv Vormsi kalmistu on Eestis omapärasemaid ja ainulaadsemaid. Vanemas osas leiad hulgaliselt pae- ja liivakivist rõngasriste, säilinud on kogunisti üle 330 rõngasristi ning palju tavapärase kujuga riste.
Huvitav teada: Kirikaias on kaks mälestuskivi – eestirootslasest kultuuritegelasele Hans Pöhlile ning Rootsi misjonärile Österblomile, kes saare usulises elus põhjalikke muutusi kaasa tõid. Otsi üles vanim säilinud hauatähis kalmistul, aastaarvuga 1743. Kirikaiast väljas on üks väheseid kogu nõukogude aja omal kohal seisnud vabadussambaid Eestis.

Osmussaare tuletorn

Osmussaar on huvitava looduse ja asustuslooga. Saare põlisasukateks olid sajandite vältel rannarootslased, Teise Maailmasõja järel oli Osmussaar suletud piiritsoon, kus paiknes Nõukogude sõjaväeüksus.
Pisikese saare pikkus on 4,8 km, laius 1,6 km, kõrgeim koht 8 meetrit. Osmussaarel leidub ka mitmeid kauneid orhideeliike. Maastikule annavad omapära pankrannik, bretšarahnud, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastik. 
Saare loodetipus pankrannikul kõrgub triibuline raudbetoonist tuletorn, mis on ehitatud 1954.aastal ja kõrguses avaneb lummav vaade merele ja saarele. 

Kullamaa kirik

13. sajandist pärit Kullamaa kirikus väärivad vaatamist kantsel, lühtrid, orel, altarimaal, H. Gösekeni epitaaf ja võidukaaregrupp. Kiriku aias on Eesti vanim ratasrist kirjaga Sitta Kodt Matz. Legendi järgi olevat Matz korjanud hobusepabulaid, väetanud sellega põldu, kus kasvanud siis vägev rukis. Matz saanud nii rikkaks, et lasi end kirikaeda matta.

Kirikaias puhkab ka Eesti esimene professionaalne helilooja Rudolf Tobias (1873-1918).

Lähedal on Kullamaa Rohumägi, ligi 2000 m2 eestlaste linnamägi 11-12. sajandist. Kullamaalt on pärit ka vanimad säilinud eesti keele tunnismärgid.

Haapsalu vanalinn

Kolmest küljest merega piiratud Haapsalu mahub 10,59 km2 suurusele maatükile. Vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis jätkub loodes mandriga ühinenud laidude ahelikuna – holmidega. Holmide vahel on madalad veekäärud – Suur ja Väike Viik.

Haapsalu miljööväärtusliku vanalinna võib jagada keskaegseks ja 20. saj. alguse kuurordipiirkonnaks. Keskaegne osa on piiskopilinnuse ala koos keskaegse Kooli, Jaani, Vee, Linda, Rüütli ja Väike-Mere tänavavõrgu ja ehitistega. Seda ümbritseb kuurordi kõrgajast pärinevate puitpitsiliste majade vöönd koos Promenaadi, Aafrika ranna ja parkidega.

Haapsalu Kunstikooli Galeriid

Haapsalu Kunstikooli galeriide tegevuse eesmärk on tutvustada Haapsalu Kunstikooli õpilaste, töötajate, vilistlaste, koostööpartnerite ja külaliskunstnike loomingut ning rikastada seeläbi Haapsalu ja Eesti kunstielu.

Haapsalu Kunstikoolil on näitusetegevuseks kasutada kolm eri tüüpi galeriid: maja-, hoovi- ja keldrigalerii. Majagalerii on avatud aastaringselt, hoovigalerii kevadest-sügiseni ja keldrigalerii vastavalt näitusegraafikule. Näitused vahetuvad üldjuhul 2-4 nädala tagant. 

 

 

 

Ööklubi “Africa”

Klubi Africa asub Haapsalu kõige käidavamas ja rahvarohkemas paigas otse linna südames. 
Africa on Eesti üks esimesi ööklubisid aastast 1994. Klubi miljööväärtusliku interjööri kujundamisel on kasutatud skulptor Tauno Kangro poolt loodud  suuri erootilisi afrikaanitüüpseid inimskulptuure. Mugava mööbli ja huvitava valguslahenduse kooskõlal on loodud tõeliselt meeldiv ja meeleolukas atmosfäär. Klubi tasemel valguspark ning korralik helisüsteem loovad peomeeleolu ja annavad tantsuhoogu.