Upu Läänemaa loodusesse

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

VisitEstonial poolt on valminud on Eesti rahvusparke tutvustav brožüür:

Haeska linnutorn

Matsalu lahe põhjakaldal asuv Haeska linnutorn on parima vaadeldavusega Euroopas – ümbruse rannaniidud ja madalaveeline laht on üheks rändlindude meelispaigaks. Haeska linnutorni lähipiirkonnas on registeeritud paljud liigid ja soome linnuvaatlejate poolt on tehtud ka Euroopa rekord ühepäevases tornivaatluses – nähti 128 erinevat linnuliiki. Haeskas Tuulingul registreeritud liigid leiad siit. Linnutorn ja puhkekoht asuvad eramaal, viibimine objektil lubatud vaid päevasel ajal.

Lagleranna matkarada

Läänemaal, Altmõisa külalistemaja teeotsast lookleb läbi kadakase sooniidu ja roostiku laudtee. Jalutuskäik mereni ja tagasi võtab vaid tunnikese, kui end just luikesid või päikeseloojangut nautima ei jää. Matkarada tutvustab puisniite ja roostiku, laudtee ääres on infotahvlid alal kasvavate taimede kohta.

Marimetsa raba matkarada

Raja esimene osa on pinnasetee, mis kulgeb algul mööda kõrgepingeliini alust, seejärel üle heinamaa Marimetsa ojani ning edasi piki ojakallast teabetahvliga varustatud puhkekohani. Puhkekohast viib laudtee Marimetsa rabasse. Raja lõpus asub puitplatvormil 7,6 m kõrgune vaatetorn. Marimetsa rabas näed nii madalsood, siirdesood kui ka kõrgsood, ka linnustik ja taimestik on rikkalik. Raja pikkus edasi-tagasi kokku on 9 km, sellest laudtee pikkus on 2 x 2 km, aega varu 4-5h. Rada on kohati märg – ära unusta kummikuid. Rajal on kuivkäimla, pingid puhkamiseks, infotahvel kaardi ja raja skeemiga.

Uuemõisa mõisa park

Uuemõisa mõisa park on kaitsealune park Uuemõisa alevikus Haapsalus. Väga suur, kaheosaline ja planeeringult vabakujunduslik park läheb üle parkmetsaks. Mõisa peahoone ette jääb puuderühmadega ühelt ja murualaga teiselt poolt piiratud maanteele suunatud tee. Teise pargiosa moodustab väidetavalt 18.-19. sajandi vahetusel rajatud tiheda vabakujundusliku puistuga pargiala oletatava vana peahoone küljel, kus hoonele avaneb kitsas tiikidesüsteemini ulatuv väljak.  Mõisapark on rekonstrueeritud 1936. aasta kaardi järgi. 

Liivanõmme õpperada

Liivanõmme rada algab Nõva Looduskeskuse juurest, kulgedes mööda I MS-aegset kiviteed, möödub Allikajärvest ja suundub siis lääne poole Uuejõeni. Mööda rannavalli Peraküla poole tagasi astudes ületad Vanajõe sängi ja jõuad Toatse järveni. Rada on sobiv metsa-, looduse- ja pärandkultuuri huvilistele. Rada on kuiv, jalgsi hästi läbitav, pikkusega 7,5 km, ajaliselt arvesta 4 h. Piknikukohad leiad Allikajärve ja Uuejõe lähedalt.

Rumpo matkarada

Vormsi saarel asuvast Rumpo külast viib samanimelise poolsaare tippu 6,7 km pikkune matkarada. Raja ääres olevatelt platvormidelt avaneb vaade Hullo ja Sviby lahtedele ning laidudele, mis on tähistatud veelindude pesitsemis- ja rändepeatuspaigad. Rumpo poolsaarel on ka haruldaste tundrailmeliste samblikukoosluste kasvuala.