Haapsalu, tsaariaegadest kuulsa kuurortlinna hiilgust meenutab mereäärne jalutustee Promenaad, mille pärliks on puitpitsiline Kuursaal. Kaldapuiesteel kõndides ja unistavalt merd silmitsedes kontrolli aega päikesekella juures ja puhka jalgu maailmakuulsa helilooja Tshaikovski pingil.
Huvitav teada: Promenaad algab eksootilise nimega Aafrika rannast, lõpeb aga Šokolaadi-Promenaadiga, mis sai nime kunagise kohviku järgi. Promenaadil on laste mänguväljak ja linna ainuke linnuvaatlustorn. Kõlakoja tagant leiad Haapsalu tervistava ravimuda avastaja Carl Hunniuse ausamba.

Rannarootsi keskus pakub kliendile turvalist, hubast ja terviklikku ostu- ja vaba aja veetmise keskkonda – ostuelamusi võimaldavat kaubavalikut ning mõnusat kohtumispaika. 
Keskuse visioon on olla läänemaalaste seas eelistatuim ostu- ja vaba aja veetmise keskus.

Haapsalu kesklinnast paari km kaugusel asuvat Uuemõisa mõisa on esmamainitud 1539. aastal, mil see oli piiskopimõis. 17. sajandil de la Gardie’dele kuulunud mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli vürstinna Jevgenija Shahhovskaja. 1833. a püstitati mõisa kahekorruseline järelklassitsistlik peahoone. 1920ndatel ehitati hoone Karl Burmani projekti järgi ümber, lisades talle muuhulgas ka pikad ühekorruselised tiibhooned. Sellega moodustus hiigelpikk ehitis.

Praegu asub hoones Uuemõisa Lasteaed-Algkool. Mõisa Valge saal on hea kontserdipaik.

1279. aastal esmamainitud Haapsalu toomkirik on üks suurimaid ühelöövilisi kirikuid Põhja- ja Baltimaades. Tegemist oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirikuga. Ristimiskabeli aknal võid augustikuu täiskuuööl kohata igavest armastajat Valget Daami. Tänu heale akustikale on kirik ka suurepärane kontserdipaik.

Kirikus tegutseb EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus.

Jumalateenistused on külastajatele tasuta ning sissepääs toimub kiriku peaustest. Muul ajal saab kirikusse läbi Haapsalu linnuse muuseumi, muuseumipiletiga.

13. sajandist pärit Kullamaa kirikus väärivad vaatamist kantsel, lühtrid, orel, altarimaal, H. Gösekeni epitaaf ja võidukaaregrupp. Kiriku aias on Eesti vanim ratasrist kirjaga Sitta Kodt Matz. Legendi järgi olevat Matz korjanud hobusepabulaid, väetanud sellega põldu, kus kasvanud siis vägev rukis. Matz saanud nii rikkaks, et lasi end kirikaeda matta.

Kirikaias puhkab ka Eesti esimene professionaalne helilooja Rudolf Tobias (1873-1918).

Lähedal on Kullamaa Rohumägi, ligi 2000 m2 eestlaste linnamägi 11-12. sajandist. Kullamaalt on pärit ka vanimad säilinud eesti keele tunnismärgid.

Haapsalu sall, imepeen naisterahva sõrmusest läbimahtuv peenvillane kudum, on Haapsalu sümbol juba möödunud sajandist. Tol ajal ja ka tänapäeval on see daamide seas olnud alati väga hinnatud. Traditsioonilise rätiku kuduja on professionaal, oskusi antakse edasi põlvest põlve. Sallimuuseumis vaata püsinäitust rätiku minevikust ja tänapäevast, tutvu imepeenete mustritega ja osta ka endale see meistriteos.

Haapsalu rätiku on kingiks saanud nii Rootsi Kuningapere daamid kui ka Eesti Presidendi külalised.

Kauniks traditsiooniks on ka Eesti presidentide prouadele Haapsalu salli kinkimine.