Kolmest küljest merega piiratud Haapsalu mahub 10,59 km2 suurusele maatükile. Vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis jätkub loodes mandriga ühinenud laidude ahelikuna – holmidega. Holmide vahel on madalad veekäärud – Suur ja Väike Viik.

Haapsalu miljööväärtusliku vanalinna võib jagada keskaegseks ja 20. saj. alguse kuurordipiirkonnaks. Keskaegne osa on piiskopilinnuse ala koos keskaegse Kooli, Jaani, Vee, Linda, Rüütli ja Väike-Mere tänavavõrgu ja ehitistega. Seda ümbritseb kuurordi kõrgajast pärinevate puitpitsiliste majade vöönd koos Promenaadi, Aafrika ranna ja parkidega.

Kairit Keraamika asub Läänemaal Tusari külas endises Nõva vallas, kus savitoas valmib väikese tiraažiga tarbekeraamika. Alates pisikestest sinilillevaasidest põrandavaasideni. Leiab nii tasse kui ka kausse.

Kairit Keraamikat iseloomustavad julged värvid ja vabakäega dekoreerimine. Peamiselt keraamika valmib potikedral treides, aga vahel tuleb ette ka muid tehnikaid. 

Lisaks on võimalik tellida keraamika töötuba, kus saab katsetada erinevaid tehnikaid ja oma kätega päriselt midagi keraamilist luua. Muidugi saab soovi korral õppida potikedral treimist.

Tsaariaegne Risti veetorn Läänemaal on haruldane arhitektuuripärl, mis kuulub Risti raudteejaama ajaloolisse kompleksi. Torn rajati tõenäoliselt koos jaamahoonega 1905. aastal, kui äsja valminud raudteeliin tõi siia elu ja arenguvõimalusi. Ehitis ehitati auruvedurite teenindamiseks – torni ülemises osas paiknes suur veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga katel, millega soojendati vett, et külmadel talvedel see ei jäätuks. Nii tagati rongiliikluse sujuv toimimine kogu piirkonnas.

Tänapäeval on veetorn huvilistele avatud ettetellimisel. Külastajad saavad mööda kitsast ajaloolist keerdtreppi tõusta reservuaari juurde ning kogeda, milline võis olla töömeeste igapäevane liikumine torni sees. Esimesel korrusel ootab näitus, mis tutvustab torni tööd ja näitab ajastutruusid töövahendeid.

Veetorni kõrval asub ka Risti küüditatute mälestusmärk, mis meenutab Eestit tabanud ränki ajaloosündmusi ja pakub vaikset mõttehetke. 

1896-97.a. valminud vana kalmistu abikirik pühitseti püha Neeva Aleksandri auks. Peterburi arhitekt A.F. Krassovski projekti järgi lisandus Moskva stiilis telkkatus väikese sibulkupliga ja eeskoda kellatorniga.

Algne, akadeemik Šaubi joonise järgi valminud ikonostaas, on praegu Kiviõli õigeusu kirikus, kuhu ta viidi pärast kiriku sulgemist 1962.

Kalmistukirikut kasutati aastaringselt matmiskirikuna. 20 saj. keskel ehitati kirikusse ahi ning siis kasutati kirikut talvekirikuna. Hetkel tegutseb selles Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) kogudus.

1279. aastal esmamainitud Haapsalu toomkirik on üks suurimaid ühelöövilisi kirikuid Põhja- ja Baltimaades. Tegemist oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirikuga. Ristimiskabeli aknal võid augustikuu täiskuuööl kohata igavest armastajat Valget Daami. Tänu heale akustikale on kirik ka suurepärane kontserdipaik.

Kirikus tegutseb EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus.

Jumalateenistused on külastajatele tasuta ning sissepääs toimub kiriku peaustest. Muul ajal saab kirikusse läbi Haapsalu linnuse muuseumi, muuseumipiletiga.

Ridala kirik on üks Läänemaa silmapaistvamaid sakraalehitisi ja tõeline keskaegse arhitektuuri pärl. See 13. saj Maarja Magdaleenale pühitsetud kirik on kunstiväärtuslik oma harukordsete detailide poolest. Ehkki hoonel puudub tavapärane kõrge kellatorn, võlub ta külastajat oma arhailise ja jõulise ilmega.

Kiriku sisemusest leiab väärtuslikke keskaegseid maalinguid ning pilkupüüdva altari. Väga eriline on võidukaaregrupp, kus kujutatakse Kristust ristil koos Maarja ja Johannese figuuridega ning barokne kantsel.

Kirikaias väärivad tähelepanu trapetsikujulised hauatähised päikeseratta ja elupuumotiividega – need on Eesti vanimate hulka kuuluvad mälestusmärgid. Samuti leiab kiriku peasissepääsu lähedalt kaks massiivset kiviristi, mis kannavad endas sajanditevälist jõudu ja sümboolikat. Kirikuaias on ka mänguväljak lastele.

Huvitav teada: kohaliku rahvajutu järgi ei kavatsenud kirikut ehitada mitte kogudus, vaid üks hiiglasneiu, kes tahtis endale hoopis elumaja püstitada!