Päevamärgid, mis olid laevasõidu ohutust tagavad ja orienteerumist kergendavad tornikujulised ehitised kaldal või madalas vees, on ainulaadsed Eestis. Need maakividest ehitatud tervikkoonustornid on aastast 1910. Alumise märgi kõrgus maapinnast 7 m, ülemise märgi kõrgus 11,9 m, märkide vahekaugus 416 m. Ülemine päevamärk asub teel alumise päevamärgi juurde ning on eemalt vaadeldav. Kohalikust materjalist ehitatud päevamärkidel on tähtsus mere-kultuuriajaloo seisukohalt. Telise päevamärgid on riikliku muinsuskaitse all.

Autoga märkide juurde ei pääse, aga jalgsi ja jalgrattaga küll.

Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandist pärinev arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks.

Pealinnuses asuvas muuseumis on olulisel kohal linnuse enda ajalugu. Tutvustatakse linnuse ehituslugu, Haapsalu linna sündi ning Saare-Lääne piiskopkonna valitsejate ja sealsete elanike käekäiku. Selleks, et toonast aega paremini mõista, saab külastaja ise käed külge panna ja proovida erinevaid mehhanisme. Müüridel kulgevad käiguteed kutsuvad külastaja vaatama linnust ja maalilist Haapsalut täiesti uuelt, linna kõrgeimalt tasandilt.

Mereäärsele Promenaadile 19. saj. lõpus rajatud puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Kuursaal oli 20. saj. I poolel ja on ka tänapäeval üks Haapsalu suvituselu keskpunkte.

Huvitav teada: 1898 paiknes maja esialgu pea täielikult meres, hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju. Kuursaali koos kõlakojaga oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi lemmikkoht. Nõukogude ajal kasutati Kuursaali laona.

Kultuurimälestiste riiklik register

Rootsiturg on Haapsalu üks ajaloolisi paiku, kust algab linna peatänav Karja. Tänava nimi viitab kaugele minevikule, mil linnaelanikud ajasid seda mööda oma loomad karjamaale. Veel 20. sajandi alguses oli Rootsiturg avar ja lageda ilmega plats, kus peeti kalaturgu ning kus käis igapäevane vilgas kauplemine. Ümberkaudsed krundid kuulusid tollal peamiselt rannarootslaste peredele, mis andiski kohale nime.

1930. aastatel otsustati plats kaunimaks muuta – rajati väike haljasala koos linnakaevuga, mille juurde telliti skulptor Juhan Raudsepalt kaunistuseks elegantne skulptuur “Poiss kalaga”. 1936. aastal püstitatud teos kujutab elavalt Haapsalu mereäärset elulaadi ja on tänaseni üks linna armastatumaid skulptuure.

Ka nüüd on Rootsiturg mõnus paik, kus purskkaevu ääres istuda ja linnamelu nautida. Suvel muutub plats aga festivalide, nagu Augustibluus ja Valge Daami Aeg, ajal hubaseks vabaõhulavaks, kuhu kogunevad muusikasõbrad ja pidulised.

Haapsalu kesklinnast paari km kaugusel asuvat Uuemõisa mõisa on esmamainitud 1539. aastal, mil see oli piiskopimõis. 17. sajandil de la Gardie’dele kuulunud mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli vürstinna Jevgenija Shahhovskaja. 1833. a püstitati mõisa kahekorruseline järelklassitsistlik peahoone. 1920ndatel ehitati hoone Karl Burmani projekti järgi ümber, lisades talle muuhulgas ka pikad ühekorruselised tiibhooned. Sellega moodustus hiigelpikk ehitis.

Praegu asub hoones Uuemõisa Lasteaed-Algkool. Mõisa Valge saal on hea kontserdipaik.

Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.