Läänemaal toimub asju

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

Rooslepa kabel ja kalmistu

Rooslepa kabeli varemed ja kalmistu on pärit 17. saj. Kabel rajati algselt puukabelina, praegune kivikabel on aastast 1834. Kabel lagunes pärast II Maailmasõda, kuid nüüdseks täielikult taastatud jumalakoda taaspühitseti lõikuskuul 2007. Kabelil on uhiuus kellatorn koos tipumuna ja tuulelipuga. Tuulelipul on kujutatud vaala, kelle hambunud suu on lahti. Huvitav teada: Sissekäigu juures kabeli sees olev kivi ootas kümme aastat, et naasta oma esialgsesse kohta. Erilisuse annab kivile praeguse Rootsi kuninga vanaisa autogramm aastast 1932.

Tšaikovski pink Haapsalus

Maailmakuulus Vene helilooja Pjotr Tšaikovski puhkas Haapsalus 1867. a. Tema auks püstitati mälestuspink Šokolaadi Promenaadile, kus maestro armastanud kaldalt päikesetõusu jälgida ja luikesid imetleda. Huvitav teada: Haapsalus jätkas Tšaikovski tööd ooperi “Vojevood” kallal ja kirjutas klaveritsükli “Souvenir de Hapsal”. Kuulnud eesti rahvalaulu “Kallis Mari”, kasutas ta meloodiat hiljem oma kuulsas VI sümfoonias, viisijupi algusnoodid raiuti ka dolomiitkivist mälestuspingile. Praegu on pink varustatud tehnilise lahendusega, mille abil saad kuulata muusikat ja infot heliloojast.

Omal käel jalgrattatuur Haapsalust Noarootsi ja Nõvale

Marsruut algab Haapsalu Raudteejaamast ja kulgeb edasi mööda Uuemõisa kergliiklusteed kuni Rannakülani ning sealt edasi juba Linnamäelt Noarootsi poole. Noarootsi ja Nõva on kuulsad oma männimetsade ja laulvate liivadega randade poolest. Väikestel kaluriküladel on nii eestipärased nimed kui ka rootsikeelsed rööpnimed. Perakülas, liivase ranna ning marja- ja seenemetsade vahetus läheduses asuvast RMK Nõva Looduskeskusest saad teavet ümbruskonna vaatamisväärsuste kohta. Sealt saab alguse ka 192 km pikkune matkatee haru, mis viib Perakülast Aegviiduni.

Nõva Püha Olevi kirik

18. sajandist pärit Nõva Püha Olevi kirik on rannakabeli tüüpi õdus puukirik, kus meeste ja naiste istepingid on erineva kujundusega ning mille idaseina ehivad eritehnikas loodud piiblistseene kujutavad vitraažaknad. Nõva kirik on üks vähestest säilinud puukirikutest Eestis, samas ka üks väiksemaid. Äsja toimunud renoveerimistööd on kiriku siseinterjööri taastanud sellisena, nagu see oli 19. sajandil. Üheks harulduseks on ka läbi aegade säilunud puidust rõngasrist, mis on eksponeeritud kiriku rõdu seinal. Kirikusse ehitas oreli kohalik orelimeister G.Terkmann. 

Haapsalu raekoda

Ajalooline raekojahoone (1775) tutvustab Haapsalu 190 aasta pikkust kuurordilugu. Kuurort muutis Haapsalu linnaehitust, tõi uued sidemed, elulaadi ja laia maailmavaate. Külastaja näeb provintsilinna arengut Tsaari Venemaa keiserlikuks kuurordiks ja armsaks Eesti suvituslinnaks. Lisaks pakub raekoja näitusemaja huvitavaid teemanäitusi.