Enne 1919. aasta võõrandamist von Ungern-Sternbergidele kuulunud mõisa peahoone on arhailine keskse mantelkorstnaga barokne puithoone, olles Läänemaal üks vähestest allesolevatest omataolistest. Hoone arvatakse pärit olevat aastats 1750, kuid on ka võimalik, et ta on palju vanem ja ulatub tagasi isegi 17. sajandisse. Hoone on eravalduses, algne rookatus on asendatud plekiga.

Taebla asulast läbi sõites paistab maanteele ära Lääne-Nigula kirik, mis on varagooti stiilis  ühelööviline kivikirik. Pälli teeristis on teeviit Lääne-Nigula kirik 0,9 km. Hoone taastati 1816, torn on aastast 1760. Kiriku torni kõrgus on 52,2 m ja sellest kiiver on 26,7 meetrit. Kiriku ümber on vana kalmistu, huvitavad on vanad ristid ja hauaplaadid. Kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Võimsa ampiirstiilis altariseina valmistas meister Sigismund Peterburist. Huvitav teada: Altarimaalid “Püha Õhtusöömaaeg” ja “Ülestõusmine” on koopiad Leonardo da Vinci samanimelistest maalidest.