Kuurortlinn oli Vene tsaaride soositud suvituspaik. Jaamahoone ehitati originaalkavandi järgi, kompleks on neljaosaline: reisijatehoone, Imperaatoripaviljon, neid ühendav katusealune ja ainulaadne 216 m pikkune kaetud perroon.  Hoones asub ka Raudtee- ja Sidemuuseum. Huvitav teada: Vene keiser ise toetanud ehitusideed ja aidanud kavatsust ellu viia. Esimene reisirong saabus Haapsalusse 1904, viimane lahkus 1995. Kasutage unikaalset võimalust sõita Haapsalust jalgrattaga Riisipereni (50 km), mööda vana raudteetammi. Raudteejaama eest väljuvad tänapäeval bussid. Kultuurimälestiste riiklik register.

Haapsalu Linnagalerii eesmärgiks on tutvustada ja propageerida nii Haapsalu kui Eesti kunstielus toimuvat. Haapsalu kultuurikeskuses 2010 renoveeritud ruumid on avarad ja valgusküllased, sobivad nii maalide kui graafika või hoopis fotonäituse või keraamika eksponeerimiseks.

Haapsalu sall, imepeen naisterahva sõrmusest läbimahtuv peenvillane kudum, on Haapsalu sümbol juba möödunud sajandist. Tol ajal ja ka tänapäeval on see daamide seas olnud alati väga hinnatud. Traditsioonilise rätiku kuduja on professionaal, oskusi antakse edasi põlvest põlve. Sallimuuseumis vaata püsinäitust rätiku minevikust ja tänapäevast, tutvu imepeenete mustritega ja osta ka endale see meistriteos. Suviti toimub õppe- ja töötuba, kus selle käsitöö valmimist õpetavad kohalikud sallimeistrid. Haapsalu rätiku on kingiks saanud nii Rootsi Kuningapere daamid kui ka Eesti Presidendi külalised.

Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu, 1930-ndail elas ta vanavanemate juures kollases majas Linda ja Rüütli tänava nurgal. Wikland emigreerus 1944. a Rootsi. Haapsalu aeg tõi tema joonistustesse väikelinna motiive, Iloni loomingust leiad Haapsalu puitmajade, lossimüüri ja raudteejaama kujutisi. Huvitav teada: Ilon Wikland kinkis ligi 800 originaaljoonistust Haapsalule, neid näed sa Kooli tänava galeriis, kus asub ka laste teemapark Iloni Imedemaa. Ilon Wiklandi lapsepõlvekodu on vaadeldav ainult väljast.

Risti raudteejaamast viidi Siberisse enamik läänlasi, ligi 3000 inimest. Viljar Ansko kujundatud mälestusmärk “Raudteerööpad mäletavad…” on paigutatud väikesele kaubaplatvormile, kuhu viivad mõlemalt poolt kivitrepid. Platvormi neljast nurgast tõusevad taevasse neli raudteerööbast, mida ühendab enne tippu relssidest topeltrist. Öösel valgustavad mälestusmärki diagonaalis neli raudteeperrooni sisse paigaldatud prožektorit. Küüditatute mälestusmärgi kõrgus on ligi 13 m. Peale lähimineviku massirepressioonide meenutamise on raudteerööbastest rist ka Risti raudteealeviku ajaloo sümboliks.

Väike-Lähtru kogudus moodustati 1885. aastal. Peatselt tekkis vajadus pühakoja järele ja 1889. aastal saigi valmis kirik, mis pühitseti 24. oktoobril 1889. Jumalasünnitaja sündimise auks. Historistlik-eklektilises stiilis hoone on ehitatud arhitektide E. Bernhardti ja K. Nymani projekti järgi. Tänaseks on aastaid tühjalt seisnud hoonest alles vaid varemed. Kirikus on olnud neli tornikella, millest üks asub praegu Läänemaa Muuseumis. Ülejäänud kolm kella on viimastel aastakümnetel rippunud Estonia teatri laval, kuid tänaseks tagastatud.