Vaatamist väärt Haapsalus ja Läänemaal

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

Skulptuur „Kepimurdja”

Hestia Hotel Haapsalu ees, Haapsalus Väikese viigi kaldal, leiad Juhan Raudsepa skulptuuri „Kepimurdja”. Kepimurdja sümboliseerib Sulle Haapsalus tervenenud haiget, kes murrab pooleks talle tarbetuks muutunud kepi.

Huvitav teada: 1992. aastal varastati skulptuur „Kepimurdja” ning saeti neljaks tükiks. Varaste pettumuseks oli skulptuur seest õõnes ning nad müüsid selle maha. Õnneks saadi tükid kätte ja skulptuur taastati endisel kujul.

Haapsalu Kuursaal

Mereäärsele Promenaadile 19. saj. lõpus rajatud puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Kuursaal oli 20. saj. I poolel ja on ka tänapäeval üks Haapsalu suvituselu keskpunkte.

Huvitav teada: 1898 paiknes maja esialgu pea täielikult meres, hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju. Kuursaali koos kõlakojaga oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi lemmikkoht. Nõukogude ajal kasutati Kuursaali laona.

Kultuurimälestiste riiklik register

Kullamaa kirik

13. sajandist pärit Kullamaa kirikus väärivad vaatamist kantsel, lühtrid, orel, altarimaal, H. Gösekeni epitaaf ja võidukaaregrupp. Kiriku aias on Eesti vanim ratasrist kirjaga Sitta Kodt Matz. Legendi järgi olevat Matz korjanud hobusepabulaid, väetanud sellega põldu, kus kasvanud siis vägev rukis. Matz saanud nii rikkaks, et lasi end kirikaeda matta.

Kirikaias puhkab ka Eesti esimene professionaalne helilooja Rudolf Tobias (1873-1918).

Lähedal on Kullamaa Rohumägi, ligi 2000 m2 eestlaste linnamägi 11-12. sajandist. Kullamaalt on pärit ka vanimad säilinud eesti keele tunnismärgid.

Haapsalu linnuse muuseum

Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandist pärinev arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks.

Pealinnuses asuvas muuseumis on olulisel kohal linnuse enda ajalugu. Tutvustatakse linnuse ehituslugu, Haapsalu linna sündi ning Saare-Lääne piiskopkonna valitsejate ja sealsete elanike käekäiku. Selleks, et toonast aega paremini mõista, saab külastaja ise käed külge panna ja proovida erinevaid mehhanisme. Müüridel kulgevad käiguteed kutsuvad külastaja vaatama linnust ja maalilist Haapsalut täiesti uuelt, linna kõrgeimalt tasandilt.