Risti raudteejaamast viidi Siberisse enamik läänlasi, ligi 3000 inimest. Viljar Ansko kujundatud mälestusmärk “Raudteerööpad mäletavad…” on paigutatud väikesele kaubaplatvormile, kuhu viivad mõlemalt poolt kivitrepid. Platvormi neljast nurgast tõusevad taevasse neli raudteerööbast, mida ühendab enne tippu relssidest topeltrist. Öösel valgustavad mälestusmärki diagonaalis neli raudteeperrooni sisse paigaldatud prožektorit. Küüditatute mälestusmärgi kõrgus on ligi 13 m. Peale lähimineviku massirepressioonide meenutamise on raudteerööbastest rist ka Risti raudteealeviku ajaloo sümboliks.

Ühelööviliste kirikute kohta harva esinevalt lai Püha Martini kirik on ehitatud 16. saj. alguses. Kiriku põhjaportaali kohal vaata Saare-Lääne piiskopi Johannes III Orgase vapikilpi. Kiriku sisustuses vanim on Gotlandi-pärane ristimiskivi, väärtuslikud on ka altarisein ja ampiirstiilis kantsel. Martna kiriku 17.- 18. saj. vappepitaafide kogu on suuruse poolest Tallinna Toomkiriku ja Niguliste kiriku järel kolmas. Huvitav teada: Martna kiriku altariruumist tulid 2004.a. mitme värvikihi alt välja keskaegsed seinamaalingud, mida peetakse üheks suurimaks ajalooliseks leiuks Eestis.

Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi täielikult ei valminud loss kunagi. Tegu on võimsa ehitisega, mis on peaaegu täpne koopia Saksamaal asuva Merseburgi lossist. Lossi ehitamise taga oli kurb armulugu: Krahv Ungern-Sternberg armus Merseburgi lossihärra tütresse, kes oli lubanud kogu enda elu veeta Merseburgi lossis. Krahv lubas aga ehitada täpselt samasuguse lossi, millega lossihärra tütar nõustus. Lossi ehitustööd aga peatusid, kui krahvi armastatu ootamatult haigestus ja suri.  Tegu on müstiliste varemetega looduskaunis kohas, ühtlasi imeline koht pildistamiseks!

Väike-Lähtru kogudus moodustati 1885. aastal. Peatselt tekkis vajadus pühakoja järele ja 1889. aastal saigi valmis kirik, mis pühitseti 24. oktoobril 1889. Jumalasünnitaja sündimise auks. Historistlik-eklektilises stiilis hoone on ehitatud arhitektide E. Bernhardti ja K. Nymani projekti järgi. Tänaseks on aastaid tühjalt seisnud hoonest alles vaid varemed. Kirikus on olnud neli tornikella, millest üks asub praegu Läänemaa Muuseumis. Ülejäänud kolm kella on viimastel aastakümnetel rippunud Estonia teatri laval, kuid tänaseks tagastatud.

Mõis on rajatud 16. sajandil, kuid varaklassitsistlikus stiilis peahoone on pärit 18.–19. sajandi vahetusest. Tema omapära seisneb selles, et enamik esinduskorruse (teise korruse) ruume oli kaetud maalingutega. II maailmasõja järel oli hoone kasutusel korteritena, kuid 60ndatel aastatel jäeti hoone maha, sest hakkas tugevalt lagunema, 70datel varises lõplikult kokku. Praegu on müürid kahe korruse kõrguses alles vaid otstes, keskosas on teise korruse müürid varisenud.

Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandil rajatud arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks. Tegemist on ühe paremini säilinud linnusega Eestis, milles elab Eesti kuusaim kummitus Valge Daam! Pealinnuses asub keskaja ajalugu käsitlev muuseum, läbi mille pääseb ka lõunatiivas asuvasse katedraali, mida on esmakordselt kirjalikult mainitud 1279. aastal. Suures vallikraavis asub keskajast inspireeritud mänguatraktsioonidega lastepark.  Linnuse suur õu on tasuta, pealinnuse muuseum on aga tasuline.