Pürksi Mõisahoone asub valla keskuses Pürksi külas, ehitatud 19. saj. Mõis kuulus 1919. aastani Ungern-Sternbergide suguvõsale, edasi asus mõisas Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikool. 1989-1995 hoone restaureeriti ja praegu tegutseb hoones Noarootsi Gümnaasium.

Pürksi park on looduskaitse all. Pargis kasvab valge pöök ja unikaalne pärnade ring. Tutvu ka mõne säilinud kõrvalhoonega, näiteks peahoone esise väljaku äärse väikese aida ja tall-tõllakuuriga.

Taebla asulast läbi sõites paistab maanteele ära Lääne-Nigula kirik, mis on varagooti stiilis  ühelööviline kivikirik. Pälli teeristis on teeviit Lääne-Nigula kirik 0,9 km. Hoone taastati 1816, torn on aastast 1760. Kiriku torni kõrgus on 52,2 m ja sellest kiiver on 26,7 meetrit.
Kiriku ümber on vana kalmistu, huvitavad on vanad ristid ja hauaplaadid. Kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Võimsa ampiirstiilis altariseina valmistas meister Sigismund Peterburist. Huvitav teada: Altarimaalid “Püha Õhtusöömaaeg” ja “Ülestõusmine” on koopiad Leonardo da Vinci samanimelistest maalidest.

Linnamäe trafo-alajaam on üks vanemaid Eestis, ehitatud 1927 seoses Eesti esimese kõrgepingeliini Ellamaa-Haapsalu rajamisega. Omapäraselt arhailise ilmega maakivist hoonel on plekist sadulkatus ning algsena säilinud isolaatorite konsool ja aken.

Räägu mõis eraldati naabermõisast Kärblast 1816 ja kuulus kuni 1919 von Wedelite suguvõsale. Puidust härrastemaja on ehitatud 1835, säilinud on kaaristuga ait, kaheksanurkse põhiplaaniga ait, mootorveski ja mõned kõrvalhooned. Maanteest eraldab mõisa park, kus asub II Maailmasõjas hukkunute ühishaud mälestuskiviga. Praegu asub hoones Oru Hooldekodu.

Haapsalu vanalinnas asuv “Ehe ja Ehtne Käsitöö” pakub klientidele originaalset, hoole ja armastusega tehtud Eesti käsitööd.

Tootevalik on enneolematult lai ning mitmekesine. Esindatud on Eesti erinevate puidumeistrite käsitöö. Kaupluse peamiseks eripäraks on asjaolu, et tooted vahelduvad ja muutuvad pidevalt ning vastu võetakse ka eritellimusi. Põnevaid lahendusi aitab pakkuda lasergraveerimise ja – lõikuse teenus.

“Ehe ja Ehtne Käsitöö” teeb kõik selleks, et aidata headel mõtetel teostuda ja niigi unikaalsele käsitööle veelgi põnevamaid vorme luua.

Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandist pärinev arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks.

Pealinnuses asuvas muuseumis on olulisel kohal linnuse enda ajalugu. Tutvustatakse linnuse ehituslugu, Haapsalu linna sündi ning Saare-Lääne piiskopkonna valitsejate ja sealsete elanike käekäiku. Selleks, et toonast aega paremini mõista, saab külastaja ise käed külge panna ja proovida erinevaid mehhanisme. Müüridel kulgevad käiguteed kutsuvad külastaja vaatama linnust ja maalilist Haapsalut täiesti uuelt, linna kõrgeimalt tasandilt.

13. sajandist pärit Kullamaa kirikus väärivad vaatamist kantsel, lühtrid, orel, altarimaal, H. Gösekeni epitaaf ja võidukaaregrupp. Kiriku aias on Eesti vanim ratasrist kirjaga Sitta Kodt Matz. Legendi järgi olevat Matz korjanud hobusepabulaid, väetanud sellega põldu, kus kasvanud siis vägev rukis. Matz saanud nii rikkaks, et lasi end kirikaeda matta.

Kirikaias puhkab ka Eesti esimene professionaalne helilooja Rudolf Tobias (1873-1918).

Lähedal on Kullamaa Rohumägi, ligi 2000 m2 eestlaste linnamägi 11-12. sajandist. Kullamaalt on pärit ka vanimad säilinud eesti keele tunnismärgid.