Luuletaja Ernst Enno (1875-1934) tuli Haapsallu 1919. a, kui temast sai Läänemaa koolinõunik. Haapsalu periood ei kuulu küll tema loomingu kõrgaja hulka, kuid just siin lõi ta suurema osa oma lastelaulude paremikust. Kui satud jalutama Haapsalus kaldapealsel, siis möödud tema nimelisest pargist ja mälestussambast. Huvitav teada: Ernst Enno kalm on Haapsalu Vanal kalmistul, mille põlispuude all puhkab palju tuntud kultuuritegelasi. Monumendi autoriks on Roman Haavamägi, kelle suurema osa loomingust moodustavad skulptuurid, sealhulgas monumendid asukohaga peamiselt Haapsalus.

Haapsalu linna promenaadil peatu Haapsalu kuurordi rajaja Carl Abraham Hunniuse (1797-1851) mälestusmärgi juures. Arstina töötanud Hunnius oli esimene, kes märkas kohalike elanike kommet leevendada tervisehädasid meremudaga ja hakkas seejärel muda omadusi teaduslikult uurima. 1825. a. rajati tema eestvõtmisel Haapsallu esimene mudaravila.  Huvitav teada: Haapsalut nimetati keiserlikuks kuurortiks, siin käisid peredega suvitamas ja mudavanne võtmas Venemaa tsaarid Nikolai I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II. Tule proovi Haapsalu mudaravi Hestia ja Fra Mare hotellides!

Kunstnik Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 Vigala vallas Läänemaal. Maalimist õppis A. Laikmaa Peterburis ja Düsseldorfi Kunstiakadeemias, tema lemmiktehnikaks oli pastell. Peamiselt maalis ta loodusmaastikke ja portreesid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast. Oma viimase kodu rajas kunstnik Läänemaale, Kadarpiku külla. Maja on ehitatud kunstniku enda jooniste järgi ja maja ümbrust ehib imekaunis looduspark. Muuseumi esimesel korrusel on meistri elukäiku tutvustav väljapanek. Ülemisele korrusele jäävad ateljee, töö- ja magamistuba koos isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga.

Aastatel 1903-1905 Haapsalu kuurordi teenindamiseks rajatud raudtee kunagine lõppjaam oma salapärase ja uhke jaamahoonega ootab Sind tutvuma Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkuse ajaloo ning vanaduspuhkusel raudruunadega.  Ajarännak vanas vaksalis, millel tavatult pikk katusega perroon ja keiserlik paviljon, toob muuhulgas kõrvu auruveduri huike ja viib kokku 1930. aastate viisaka jaamaülemaga. Lisaks ootame Sind ka retkele telekommunikatsiooni põnevasse maailma, tutvuma sidepidamisvahendite arengu ja ajalooga telegraafist ning vändaga telefonist kuni mobiiltelefonide ja arvutiteni.  

Kuurortlinn oli Vene tsaaride soositud suvituspaik. Jaamahoone ehitati originaalkavandi järgi, kompleks on neljaosaline: reisijatehoone, Imperaatoripaviljon, neid ühendav katusealune ja ainulaadne 216 m pikkune kaetud perroon.  Hoones asub ka Raudtee- ja Sidemuuseum. Huvitav teada: Vene keiser ise toetanud ehitusideed ja aidanud kavatsust ellu viia. Esimene reisirong saabus Haapsalusse 1904, viimane lahkus 1995. Kasutage unikaalset võimalust sõita Haapsalust jalgrattaga Riisipereni (50 km), mööda vana raudteetammi. Raudteejaama eest väljuvad tänapäeval bussid. Kultuurimälestiste riiklik register.