Saare mõisahoones asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli (18. saj.) varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, pearõhk on suunatud Eesti Vabariigile aastatel 1918-1940. Eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel. Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega. Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata!

Haapsalu Linnagalerii eesmärgiks on tutvustada ja propageerida nii Haapsalu kui Eesti kunstielus toimuvat. Haapsalu kultuurikeskuses 2010 renoveeritud ruumid on avarad ja valgusküllased, sobivad nii maalide kui graafika või hoopis fotonäituse või keraamika eksponeerimiseks.

Tsaariaegne Risti veetorn kuulub Risti raudteejaama kompleksi juurde. Raudteejaam rajati koos raudteeliiniga 1904. aastal, aasta hiljem valmis jaamahoone ning veetorn rajati ilmselt samal ajajärgul. Veetorni funktsiooniks oli auruvedurite veega varustamine. Torni ülaosas asus veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga veesoojendi ehk katel, millega soojendati torni vältimaks vee külmumist paagis. Mööda ajaloolist keerdtreppi saab minna reservuaari juurde. Esimesel korrusel on võimalik tutvuda tolleaegsete töövahenditega ja näitusega, mis kirjeldab tööd veetornis. Külastamine kokkuleppel 2€.

1827. aastal ostis krahv Carl Magnus De la Gardie valminud lossi koos pargiga, mida hakati nimetama Krahviaiaks. De la Gardie toetas ka Haapsalu esimese mudaravila rajamist. Tema lossis käisid suviti puhkamas paljud Vene keisririigi tähtsad tegelased, sh keiserlik perekond. Alates Nikolai I valitsemisaja lõpust kuni keisririigi hävimiseni suvitasid Haapsalus ja võtsid siin mudavanne kõik Vene keisrid kuni Nikolai II-ni. De la Gardie loss renoveeriti ja see on alates 2012. aastast kasutusel Läänemaa haigla hooldekoduna.

Kuurortlinn oli Vene tsaaride soositud suvituspaik. Jaamahoone ehitati originaalkavandi järgi, kompleks on neljaosaline: reisijatehoone, Imperaatoripaviljon, neid ühendav katusealune ja ainulaadne 216 m pikkune kaetud perroon.  Hoones asub ka Raudtee- ja Sidemuuseum. Huvitav teada: Vene keiser ise toetanud ehitusideed ja aidanud kavatsust ellu viia. Esimene reisirong saabus Haapsalusse 1904, viimane lahkus 1995. Kasutage unikaalset võimalust sõita Haapsalust jalgrattaga Riisipereni (50 km), mööda vana raudteetammi. Raudteejaama eest väljuvad tänapäeval bussid. Kultuurimälestiste riiklik register.

Linnamäe trafo-alajaam on üks vanemaid Eestis, ehitatud 1927 seoses Eesti esimese kõrgepingeliini Ellamaa-Haapsalu rajamisega. Omapäraselt arhailise ilmega maakivist hoonel on plekist sadulkatus ning algsena säilinud isolaatorite konsool ja aken. Räägu mõis eraldati naabermõisast Kärblast 1816 ja kuulus kuni 1919 von Wedelite suguvõsale. Puidust härrastemaja on ehitatud 1835, säilinud on kaaristuga ait, kaheksanurkse põhiplaaniga ait, mootorveski ja mõned kõrvalhooned. Maanteest eraldab mõisa park, kus asub II Maailmasõjas hukkunute ühishaud mälestuskiviga. Praegu asub hoones Oru Hooldekodu.