Ridala kirik on Läänemaa kunstiväärtuslikeim kirik, pühendatud Maarja Magdaleenale, kelle kujuke kirikus on Eesti üks vanimaid skulptuurifiguure. Arhailisel pühakojal puudub kõrgusse pürgiv kellatorn. Vaata kindlasti keskaegseid maalinguid, altarit, samuti on tähelepanuväärsed võidukaaregrupp ning kantsel. Kirikaias on kõige väärtuslikumad 13. saj. pärinevad päikeseratta ja elupuumotiiviga trapetsikujulised hauatähised. Väga vanad on ka kaks massiivset kiviristi kiriku peasissepääsu lähedal. Huvitav teada: Rahvajutu järgi olla kirikhoone ehitanud üks hiiglasneiu hoopis endale elumajaks…

Haapsalu linna promenaadil peatu Haapsalu kuurordi rajaja Carl Abraham Hunniuse (1797-1851) mälestusmärgi juures. Arstina töötanud Hunnius oli esimene, kes märkas kohalike elanike kommet leevendada tervisehädasid meremudaga ja hakkas seejärel muda omadusi teaduslikult uurima. 1825. a. rajati tema eestvõtmisel Haapsallu esimene mudaravila.  Huvitav teada: Haapsalut nimetati keiserlikuks kuurortiks, siin käisid peredega suvitamas ja mudavanne võtmas Venemaa tsaarid Nikolai I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II. Tule proovi Haapsalu mudaravi Hestia ja Fra Mare hotellides!

Haapsalu sall, imepeen naisterahva sõrmusest läbimahtuv peenvillane kudum, on Haapsalu sümbol juba möödunud sajandist. Tol ajal ja ka tänapäeval on see daamide seas olnud alati väga hinnatud. Traditsioonilise rätiku kuduja on professionaal, oskusi antakse edasi põlvest põlve. Sallimuuseumis vaata püsinäitust rätiku minevikust ja tänapäevast, tutvu imepeenete mustritega ja osta ka endale see meistriteos. Suviti toimub õppe- ja töötuba, kus selle käsitöö valmimist õpetavad kohalikud sallimeistrid. Haapsalu rätiku on kingiks saanud nii Rootsi Kuningapere daamid kui ka Eesti Presidendi külalised.

Pürksi Mõisahoone asub valla keskuses Pürksi külas, ehitatud 19. saj. Mõis kuulus 1919. aastani Ungern-Sternbergide suguvõsale, edasi asus mõisas Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikool. 1989-1995 hoone restaureeriti ja praegu tegutseb hoones Noarootsi Gümnaasium. Pürksi park on looduskaitse all. Pargis kasvab valge pöök ja unikaalne pärnade ring. Tutvu ka mõne säilinud kõrvalhoonega, näiteks peahoone esise väljaku äärse väikese aida ja tall-tõllakuuriga.

Väike-Lähtru kogudus moodustati 1885. aastal. Peatselt tekkis vajadus pühakoja järele ja 1889. aastal saigi valmis kirik, mis pühitseti 24. oktoobril 1889. Jumalasünnitaja sündimise auks. Historistlik-eklektilises stiilis hoone on ehitatud arhitektide E. Bernhardti ja K. Nymani projekti järgi. Tänaseks on aastaid tühjalt seisnud hoonest alles vaid varemed. Kirikus on olnud neli tornikella, millest üks asub praegu Läänemaa Muuseumis. Ülejäänud kolm kella on viimastel aastakümnetel rippunud Estonia teatri laval, kuid tänaseks tagastatud.