Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi täielikult ei valminud loss kunagi. Tegu on võimsa ehitisega, mis on peaaegu täpne koopia Saksamaal asuva Merseburgi lossist. Lossi ehitamise taga oli kurb armulugu:

Krahv Ungern-Sternberg armus Merseburgi lossihärra tütresse, kes oli lubanud kogu enda elu veeta Merseburgi lossis. Krahv lubas aga ehitada täpselt samasuguse lossi, millega lossihärra tütar nõustus. Lossi ehitustööd aga peatusid, kui krahvi armastatu ootamatult haigestus ja suri. 

Tegu on müstiliste varemetega looduskaunis kohas, ühtlasi imeline koht pildistamiseks!

Tule ja avasta Cyrillus Kreegi (1889–1962) mälestussammas Haapsalus!

Aime Kuulbuschi loodud taies asub Väikese Viigi kaldal helilooja endise kodumaja ees, paigas, kus valmis suurem osa tema loomingust. Kreek oli tõeline rahvaviiside kogumise ja seadete meister – ta talletas ligi 6000 viisi, sealhulgas eesti rahvalaule ja rannarootslaste meloodiaid. Kuigi avalikkusele näis, et ta suhtus kirikusse jahedalt, oli tema suurim “salategevus” just vaimuliku muusika komponeerimine, koraalikaanonite loomine ja rahvaviiside sidumine sügava koorikultuuriga.

Mälestusmärgi ümbrus on osa Haapsalu kaunist rannapromenaadist, kus meri, linnaruumi vaikus ja muusikaline pärand põimuvad. See on meditatiivne paik, mis kutsub peatuma, nautima loodust ja tunnetama Kreegi loomingut isegi siis, kui helid puuduvad. Jalutuskäik siia on ideaalne osa Haapsalu vanalinna ja kultuuripaikade avastamisest.

Päevamärgid, mis olid laevasõidu ohutust tagavad ja orienteerumist kergendavad tornikujulised ehitised kaldal või madalas vees, on ainulaadsed Eestis. Need maakividest ehitatud tervikkoonustornid on aastast 1910. Alumise märgi kõrgus maapinnast 7 m, ülemise märgi kõrgus 11,9 m, märkide vahekaugus 416 m. Ülemine päevamärk asub teel alumise päevamärgi juurde ning on eemalt vaadeldav. Kohalikust materjalist ehitatud päevamärkidel on tähtsus mere-kultuuriajaloo seisukohalt. Telise päevamärgid on riikliku muinsuskaitse all.

Autoga märkide juurde ei pääse, aga jalgsi ja jalgrattaga küll.

Taebla asulast läbi sõites paistab maanteele ära Lääne-Nigula kirik, mis on varagooti stiilis  ühelööviline kivikirik. Pälli teeristis on teeviit Lääne-Nigula kirik 0,9 km. Hoone taastati 1816, torn on aastast 1760. Kiriku torni kõrgus on 52,2 m ja sellest kiiver on 26,7 meetrit.
Kiriku ümber on vana kalmistu, huvitavad on vanad ristid ja hauaplaadid. Kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Võimsa ampiirstiilis altariseina valmistas meister Sigismund Peterburist. Huvitav teada: Altarimaalid “Püha Õhtusöömaaeg” ja “Ülestõusmine” on koopiad Leonardo da Vinci samanimelistest maalidest.

Haeska Keraamika on keraamikatöökoda Matsalu lahe põhjakaldal, kus elab ja töötab keraamik Margit Mald. Margiti keraamilised vormid on lihtsad ja mängulised. Need kutsuvad vaatama, katsuma ja igapäevaselt kasutama. Ehk tundma rõõmu ja naudingut! 

Ajalooline raekojahoone (1775) tutvustab Haapsalu 190 aasta pikkust kuurordilugu. Kuurort muutis Haapsalu linnaehitust, tõi uued sidemed, elulaadi ja laia maailmavaate. Külastaja näeb provintsilinna arengut Tsaari Venemaa keiserlikuks kuurordiks ja armsaks Eesti suvituslinnaks. Lisaks pakub raekoja näitusemaja huvitavaid teemanäitusi.
NB! Muuseum on ajutiselt suletud.