Taebla asulast läbi sõites paistab maanteele ära Lääne-Nigula kirik, mis on varagooti stiilis  ühelööviline kivikirik. Pälli teeristis on teeviit Lääne-Nigula kirik 0,9 km. Hoone taastati 1816, torn on aastast 1760. Kiriku torni kõrgus on 52,2 m ja sellest kiiver on 26,7 meetrit. Kiriku ümber on vana kalmistu, huvitavad on vanad ristid ja hauaplaadid. Kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Võimsa ampiirstiilis altariseina valmistas meister Sigismund Peterburist. Huvitav teada: Altarimaalid “Püha Õhtusöömaaeg” ja “Ülestõusmine” on koopiad Leonardo da Vinci samanimelistest maalidest.

1896-97.a. valminud vana kalmistu abikirik pühitseti püha Neeva Aleksandri auks. Peterburi arhitekt A.F. Krassovski projekti järgi lisandus Moskva stiilis telkkatus väikese sibulkupliga ja eeskoda kellatorniga. Algne, akadeemik Šaubi joonise järgi valminud ikonostaas, on praegu Kiviõli õigeusu kirikus, kuhu ta viidi pärast kiriku sulgemist 1962. Kalmistukirikut kasutati aastaringselt matmiskirikuna. 20 saj. keskel ehitati kirikusse ahi ning siis kasutati kirikut talvekirikuna. Hetkel tegutseb selles Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) kogudus.

Haapsalu linna promenaadil peatu Haapsalu kuurordi rajaja Carl Abraham Hunniuse (1797-1851) mälestusmärgi juures. Arstina töötanud Hunnius oli esimene, kes märkas kohalike elanike kommet leevendada tervisehädasid meremudaga ja hakkas seejärel muda omadusi teaduslikult uurima. 1825. a. rajati tema eestvõtmisel Haapsallu esimene mudaravila.  Huvitav teada: Haapsalut nimetati keiserlikuks kuurortiks, siin käisid peredega suvitamas ja mudavanne võtmas Venemaa tsaarid Nikolai I, Aleksander II, Aleksander III ja Nikolai II. Tule proovi Haapsalu mudaravi Hestia ja Fra Mare hotellides!

Luuletaja Ernst Enno (1875-1934) tuli Haapsallu 1919. a, kui temast sai Läänemaa koolinõunik. Haapsalu periood ei kuulu küll tema loomingu kõrgaja hulka, kuid just siin lõi ta suurema osa oma lastelaulude paremikust. Kui satud jalutama Haapsalus kaldapealsel, siis möödud tema nimelisest pargist ja mälestussambast. Huvitav teada: Ernst Enno kalm on Haapsalu Vanal kalmistul, mille põlispuude all puhkab palju tuntud kultuuritegelasi. Monumendi autoriks on Roman Haavamägi, kelle suurema osa loomingust moodustavad skulptuurid, sealhulgas monumendid asukohaga peamiselt Haapsalus.

Risti raudteejaamast viidi Siberisse enamik läänlasi, ligi 3000 inimest. Viljar Ansko kujundatud mälestusmärk “Raudteerööpad mäletavad…” on paigutatud väikesele kaubaplatvormile, kuhu viivad mõlemalt poolt kivitrepid. Platvormi neljast nurgast tõusevad taevasse neli raudteerööbast, mida ühendab enne tippu relssidest topeltrist. Öösel valgustavad mälestusmärki diagonaalis neli raudteeperrooni sisse paigaldatud prožektorit. Küüditatute mälestusmärgi kõrgus on ligi 13 m. Peale lähimineviku massirepressioonide meenutamise on raudteerööbastest rist ka Risti raudteealeviku ajaloo sümboliks.

Ridala kirik on Läänemaa kunstiväärtuslikeim kirik, pühendatud Maarja Magdaleenale, kelle kujuke kirikus on Eesti üks vanimaid skulptuurifiguure. Arhailisel pühakojal puudub kõrgusse pürgiv kellatorn. Vaata kindlasti keskaegseid maalinguid, altarit, samuti on tähelepanuväärsed võidukaaregrupp ning kantsel. Kirikaias on kõige väärtuslikumad 13. saj. pärinevad päikeseratta ja elupuumotiiviga trapetsikujulised hauatähised. Väga vanad on ka kaks massiivset kiviristi kiriku peasissepääsu lähedal. Huvitav teada: Rahvajutu järgi olla kirikhoone ehitanud üks hiiglasneiu hoopis endale elumajaks…