Upu Läänemaa loodusesse

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee

Eesti pikim matkatee saab alguse Nõva looduskeskuse juurest Perakülas. Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee läbib üheksat maakonda, terve rea kaitstavaid alasid ja eksponeerib 820 kilomeetril rohkesti Eestimaa imelisi maastikke. Rada on looduses tähistatud valge-rohelise värvimärgistusega ning suunavate viitadega. Vaata RMK matkatee kaarti siit. Rada jaguneb lõikudeks: – Peraküla-Vihterpalu 27 km – Vihterpalu-Ohtu 46 km – Ohtu-Alavere 87 km – Alavere-Aegviidu 32 km – Aegviidu-Oostriku 107 km – Oostriku-Elistvere 76 km – Elistvere-Kantsi 80 km – Kantsi-Kiidjärve 44 km – Kiidjärve-Piusa 124 km – Piusa-Pähni 100 km – Pähni-Ähijärve 103 km

Peraküla, Lääne-Nigula vald

Haapsalu Tagalaht ja Promenaadi linnuvaatlustorn

Suurema osa aastast on Haapsalu Tagalaht põnev linnuvaatluskoht. Sul ei ole vajadust minna linnast välja, vaid külasta Promenaadil asuvat 15 m kõrgust linnuvaatlustorni. Sealt saad täieliku ülevaate lindude elust Haapsalu ja Noarootsi vahel. Jäämineku ajal aprillis-mais täitub laht luikede ja erinevate pardiliikidega, sügiseti septembris ja oktoobris on põnev jälgida hanede ja sookurgede väljalende.

Haapsalu linn, Haapsalu, Promenaadi tänav 3

Hullo-Prästviigi matkarada

Prästviigi järv on kinnikasvav rannajärv, mille külastamist väärivad allikad asuvad just põhjaservas. Järv on rannikumere kaladele tähtsaks koelmukohaks ja lindudele hea toitumiskoht, samuti võid leida sealt mitut liiki orhideesid. Hea teada: Raja pikkus on umbes 10km ja läbimiseks arvesta aega jalgsi 5-6h või rattaga 3-4h. Peamiselt on rada kruusatee, sestap sobilikum just ratturitele. Hullos saad ka telkida ja allikate juures on vaateplatvorm.

Hullo küla, Vormsi vald

Uuemõisa mõisa park

Uuemõisa mõisa park on kaitsealune park Uuemõisa alevikus Haapsalus. Väga suur, kaheosaline ja planeeringult vabakujunduslik park läheb üle parkmetsaks. Mõisa peahoone ette jääb puuderühmadega ühelt ja murualaga teiselt poolt piiratud maanteele suunatud tee. Teise pargiosa moodustab väidetavalt 18.-19. sajandi vahetusel rajatud tiheda vabakujundusliku puistuga pargiala oletatava vana peahoone küljel, kus hoonele avaneb kitsas tiikidesüsteemini ulatuv väljak.  Mõisapark on rekonstrueeritud 1936. aasta kaardi järgi. 

Uuemõisa alevik, Haapsalu, Lossi tänav

Lagleranna matkarada

Läänemaal, Altmõisa külalistemaja teeotsast lookleb läbi kadakase sooniidu ja roostiku laudtee. Jalutuskäik mereni ja tagasi võtab vaid tunnikese, kui end just luikesid või päikeseloojangut nautima ei jää. Matkarada tutvustab puisniite ja roostiku, laudtee ääres on infotahvlid alal kasvavate taimede kohta.

Tuuru küla, Haapsalu

Saare õpperada

Saare õpperada asub Silma looduskaitseala piiril. Sutlepa mere äärsest parklast alguse saav matkarada on varustatud vaatlusplatvormi ja vaatetorniga. Kevadel saad seal jälgida tuhandete veelindude elu, infotahvlitelt leiad teavet Silma looduskaitseala väärtuste kohta. 

Saare küla / Lyckholm, Lääne-Nigula vald