Avasta Noarootsi poolsaar ja Österby – ajaloo ja elamuste koht mere ääres!

20.sajandi alguses rajasid kohalikud talumehed siia võimsa raudkividest muuli, mis kaitses paadisadamat tormituulte eest. Esialgu 265 meetri pikkusest ehitisest on säilinud muljetavaldavad 215 meetrit, mis jutustavad siiani saareelanike sitkusest ja merelise eluviisi loost.

Täna on Österby rand suvehooajal üks poolsaare armastatumaid supluspaiku. Kristallselge vesi, liivarand ja lai vaade Haapsalu siluetile, Hobulaidule ja Vormsi saarele muudavad selle paiga tõeliseks pärliks. Tuuliste ilmadega täitub piirkond lohesurfarite värvikirevate purjedega. 

Österby külas asub ka 1930. aastatel ehitatud ning 1998. aastal taastatud pritsikuur, mis lisab paigale ajaloolist väärtust ja mõnusat avastamisrõõmu.

Österby on ideaalne paik, kus ühinevad loodus, ajalugu ja puhkus mere ääres.

Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi täielikult ei valminud loss kunagi. Tegu on võimsa ehitisega, mis on peaaegu täpne koopia Saksamaal asuva Merseburgi lossist. Lossi ehitamise taga oli kurb armulugu:

Krahv Ungern-Sternberg armus Merseburgi lossihärra tütresse, kes oli lubanud kogu enda elu veeta Merseburgi lossis. Krahv lubas aga ehitada täpselt samasuguse lossi, millega lossihärra tütar nõustus. Lossi ehitustööd aga peatusid, kui krahvi armastatu ootamatult haigestus ja suri. 

Tegu on müstiliste varemetega looduskaunis kohas, ühtlasi imeline koht pildistamiseks!

Kunstnik Ants Laikmaa sündis 5. mail 1866 Vigala vallas Läänemaal.

Maalimist õppis A. Laikmaa Peterburis ja Düsseldorfi Kunstiakadeemias, tema lemmiktehnikaks oli pastell. Peamiselt maalis ta loodusmaastikke ja portreesid eesti haritlastest ning Lääne-Eesti talurahvast.

Oma viimase kodu rajas kunstnik Läänemaale, Kadarpiku külla. Maja on ehitatud kunstniku enda jooniste järgi ja maja ümbrust ehib imekaunis looduspark.

Muuseumi esimesel korrusel on meistri elukäiku tutvustav väljapanek. Ülemisele korrusele jäävad ateljee, töö- ja magamistuba koos isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga.

Tule ja avasta Cyrillus Kreegi (1889–1962) mälestussammas Haapsalus!

Aime Kuulbuschi loodud taies asub Väikese Viigi kaldal helilooja endise kodumaja ees, paigas, kus valmis suurem osa tema loomingust. Kreek oli tõeline rahvaviiside kogumise ja seadete meister – ta talletas ligi 6000 viisi, sealhulgas eesti rahvalaule ja rannarootslaste meloodiaid. Kuigi avalikkusele näis, et ta suhtus kirikusse jahedalt, oli tema suurim “salategevus” just vaimuliku muusika komponeerimine, koraalikaanonite loomine ja rahvaviiside sidumine sügava koorikultuuriga.

Mälestusmärgi ümbrus on osa Haapsalu kaunist rannapromenaadist, kus meri, linnaruumi vaikus ja muusikaline pärand põimuvad. See on meditatiivne paik, mis kutsub peatuma, nautima loodust ja tunnetama Kreegi loomingut isegi siis, kui helid puuduvad. Jalutuskäik siia on ideaalne osa Haapsalu vanalinna ja kultuuripaikade avastamisest.

Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandil rajatud arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks. Tegemist on ühe paremini säilinud linnusega Eestis, milles elab Eesti kuusaim kummitus Valge Daam!

Pealinnuses asub keskaja ajalugu käsitlev muuseum, läbi mille pääseb ka lõunatiivas asuvasse katedraali, mida on esmakordselt kirjalikult mainitud 1279. aastal. Suures vallikraavis asub keskajast inspireeritud mänguatraktsioonidega lastepark. 
Linnuse suur õu on tasuta, pealinnuse muuseum on aga tasuline.