Hilisgooti stiilis Noarootsi kirik on ehitatud 1300. a. paiku. Kõigepealt hakkab Sulle silma rootsipunane laudkatus, kirik on üks Eesti kolmest laudkatusega kirikust. Paest ja maakivist seintega kirikuhoone täitis keskajal ka kindluskiriku ülesandeid. Sisustusest väärivad tähelepanu ristimiskivi, barokk-kantsel, paekivist barokne epitaaf kirikuõpetaja Martin Winterile.
Kirikust üle tee jääb Läänemaa vanim puitehitis, 17. saj. pärit pastoraadihoone.
Haapsalu ajaloolises puitvilla sarnases raudteejaamas asub tänasel päeval väli- ja siseekspositsiooniga muuseum, mis kajastab Eesti raudteetranspordi ajalugu ja infovahetuse viise.
Välialal näeb mitmeid suursuguseid ronge, siin asub Eestis ainuke säilinud diiselrongi juhtvagun ning vanim säilinud laiarööpmelise raudtee auruvedur! Muuseum pakub personaalseid giidituure ja külastusprogramme. Jaamahoone ise koosneb 4 osast, sh ainulaadsest 216 m pikkusest perroonist, mis omal ajal oli lausa pikim Euroopas!
Tänapäeval on kuurordihõnguline perroon üks armastatumaid pildistamisekohti Haapsalus.
Osmussaar on huvitava looduse ja asustuslooga. Saare põlisasukateks olid sajandite vältel rannarootslased, Teise Maailmasõja järel oli Osmussaar suletud piiritsoon, kus paiknes Nõukogude sõjaväeüksus.
Pisikese saare pikkus on 4,8 km, laius 1,6 km, kõrgeim koht 8 meetrit. Osmussaarel leidub ka mitmeid kauneid orhideeliike. Maastikule annavad omapära pankrannik, bretšarahnud, ulatuslikud klibuvallialad ja kadastik.
Saare loodetipus pankrannikul kõrgub triibuline raudbetoonist tuletorn, mis on ehitatud 1954.aastal ja kõrguses avaneb lummav vaade merele ja saarele.
14. sajandist pärit Vormsi kirik on saare ajaloo ja kultuuri peamine mälestis, asub keskuses Hullos. Kirik seisis pikalt tühjana pärast rootslaste põgenemist saarelt II Maailmasõja lõpul, taasõnnistati 1990. aasta Olavipäeval.
Uudista kindlasti omapärast ruudukujulise põhiplaaniga pikihoonet ning vaata altariruumi laes vanu laemaalinguid.
Huvitav teada:
* Esimene kirik Vormsil oli puukirik.
* Vormsi Püha Olavi kiriku iseärasuseks on torni puudumine, kirikukell ripub ukse kohal kõrge katuseharja all.
* Kiriku väravas on kaks jändrikku mändi, mille all asunud häbipost.
1279. aastal esmamainitud Haapsalu toomkirik on üks suurimaid ühelöövilisi kirikuid Põhja- ja Baltimaades. Tegemist oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirikuga. Ristimiskabeli aknal võid augustikuu täiskuuööl kohata igavest armastajat Valget Daami. Tänu heale akustikale on kirik ka suurepärane kontserdipaik.
Kirikus tegutseb EELK Haapsalu Püha Johannese kogudus.
Jumalateenistused on külastajatele tasuta ning sissepääs toimub kiriku peaustest. Muul ajal saab kirikusse läbi Haapsalu linnuse muuseumi, muuseumipiletiga.
Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandist pärinev arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks.
Pealinnuses asuvas muuseumis on olulisel kohal linnuse enda ajalugu. Tutvustatakse linnuse ehituslugu, Haapsalu linna sündi ning Saare-Lääne piiskopkonna valitsejate ja sealsete elanike käekäiku. Selleks, et toonast aega paremini mõista, saab külastaja ise käed külge panna ja proovida erinevaid mehhanisme. Müüridel kulgevad käiguteed kutsuvad külastaja vaatama linnust ja maalilist Haapsalut täiesti uuelt, linna kõrgeimalt tasandilt.
