Väike ja hubane Saare mõisahoone asub puhta looduse keskel Noarootsis. Saare mõisahoone kõrval asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel.
Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega.
Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata, me näitame!

Meeldejääv ning lõbus rongisõit võimaldab näha maalilist ja romantilist mereäärsest linnakest rohkem kui jalutades jõuaks. Rongil on reisisaatja, kes juhib tähelepanu teele jäävatele huviväärsustele. Teekonnal näevad reisijad Kuursaali, armsaid puitpitsiliste majadega ääristatud mereäärseid tänavaid ja lilledega ehitud peatänavaäärset kohvikumelu.

Sõit kestab u 35 minutit, rong mahutab 46 inimest. Reis toimub, kui sõitjaid on vähemalt 7. Rong väljub suvehooajal Haapsalu Raudteejaamast.

Sõidugraafikut jälgi siit: www.salm.ee/Peetrike

Tsaariaegne Risti veetorn Läänemaal on haruldane arhitektuuripärl, mis kuulub Risti raudteejaama ajaloolisse kompleksi. Torn rajati tõenäoliselt koos jaamahoonega 1905. aastal, kui äsja valminud raudteeliin tõi siia elu ja arenguvõimalusi. Ehitis ehitati auruvedurite teenindamiseks – torni ülemises osas paiknes suur veepaak ehk reservuaar, alumisel korrusel aga katel, millega soojendati vett, et külmadel talvedel see ei jäätuks. Nii tagati rongiliikluse sujuv toimimine kogu piirkonnas.

Tänapäeval on veetorn huvilistele avatud ettetellimisel. Külastajad saavad mööda kitsast ajaloolist keerdtreppi tõusta reservuaari juurde ning kogeda, milline võis olla töömeeste igapäevane liikumine torni sees. Esimesel korrusel ootab näitus, mis tutvustab torni tööd ja näitab ajastutruusid töövahendeid.

Veetorni kõrval asub ka Risti küüditatute mälestusmärk, mis meenutab Eestit tabanud ränki ajaloosündmusi ja pakub vaikset mõttehetke. 

Mereäärsele Promenaadile 19. saj. lõpus rajatud puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Kuursaal oli 20. saj. I poolel ja on ka tänapäeval üks Haapsalu suvituselu keskpunkte.

Huvitav teada: 1898 paiknes maja esialgu pea täielikult meres, hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju. Kuursaali koos kõlakojaga oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi lemmikkoht. Nõukogude ajal kasutati Kuursaali laona.

Kultuurimälestiste riiklik register

Eesti Apostlik-Õigeusu Haapsalu Maria-Magdaleena kirik asub Haapsalu Promenaadil. 1852. a ehitatud pühakoja avamisel viibis ka Vene tsaari Nikolai I perekond. Praegusel kujul on kirik taastatud ja avatud õigeusu pühakojana alates 2001. a. Kirik on avatud pühapäeviti kell 9-12, muul ajal oleks hea oma soovist ette teatada. Kiriku akendel on vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni vitraažid. Kunstnik Ilon Wikland elas aastatel 1938-1944 kirikumajas koos oma vanaema ja vanaisaga aadressil Linda 2.

Päevamärgid, mis olid laevasõidu ohutust tagavad ja orienteerumist kergendavad tornikujulised ehitised kaldal või madalas vees, on ainulaadsed Eestis. Need maakividest ehitatud tervikkoonustornid on aastast 1910. Alumise märgi kõrgus maapinnast 7 m, ülemise märgi kõrgus 11,9 m, märkide vahekaugus 416 m. Ülemine päevamärk asub teel alumise päevamärgi juurde ning on eemalt vaadeldav. Kohalikust materjalist ehitatud päevamärkidel on tähtsus mere-kultuuriajaloo seisukohalt. Telise päevamärgid on riikliku muinsuskaitse all.

Autoga märkide juurde ei pääse, aga jalgsi ja jalgrattaga küll.