Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.

Saare mõisahoones asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli (18. saj.) varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, pearõhk on suunatud Eesti Vabariigile aastatel 1918-1940. Eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel. Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega. Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata!

Väike-Lähtru kogudus moodustati 1885. aastal. Peatselt tekkis vajadus pühakoja järele ja 1889. aastal saigi valmis kirik, mis pühitseti 24. oktoobril 1889. Jumalasünnitaja sündimise auks. Historistlik-eklektilises stiilis hoone on ehitatud arhitektide E. Bernhardti ja K. Nymani projekti järgi. Tänaseks on aastaid tühjalt seisnud hoonest alles vaid varemed. Kirikus on olnud neli tornikella, millest üks asub praegu Läänemaa Muuseumis. Ülejäänud kolm kella on viimastel aastakümnetel rippunud Estonia teatri laval, kuid tänaseks tagastatud.

Eesti Apostlik-Õigeusu Haapsalu Maria-Magdaleena kirik asub Haapsalu Promenaadil. 1852. a ehitatud pühakoja avamisel viibis ka Vene tsaari Nikolai I perekond. Praegusel kujul on kirik taastatud ja avatud õigeusu pühakojana alates 2001. a. Kirik on avatud pühapäeviti kell 9-12, muul ajal oleks hea oma soovist ette teatada. Kiriku akendel on vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni vitraažid. Kunstnik Ilon Wikland elas aastatel 1938-1944 kirikumajas koos oma vanaema ja vanaisaga aadressil Linda 2.

Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandist pärinev arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks. Pealinnuses asuvas muuseumis on olulisel kohal linnuse enda ajalugu. Tutvustatakse linnuse ehituslugu, Haapsalu linna sündi ning Saare-Lääne piiskopkonna valitsejate ja sealsete elanike käekäiku. Selleks, et toonast aega paremini mõista, saab külastaja ise käed külge panna ja proovida erinevaid mehhanisme. Müüridel kulgevad käiguteed kutsuvad külastaja vaatama linnust ja maalilist Haapsalut täiesti uuelt, linna kõrgeimalt tasandilt.

Hilisgooti stiilis Noarootsi kirik on ehitatud 1300. a. paiku. Kõigepealt hakkab Sulle silma rootsipunane laudkatus, kirik on üks Eesti kolmest laudkatusega kirikust. Paest ja maakivist seintega kirikuhoone täitis keskajal ka kindluskiriku ülesandeid. Sisustusest väärivad tähelepanu ristimiskivi, barokk-kantsel, paekivist barokne epitaaf kirikuõpetaja Martin Winterile. Kirikust üle tee jääb Läänemaa vanim puitehitis, 17. saj. pärit pastoraadihoone.