Tule ja vaata Eesti ühe tähtsaima, Läänemaalt võrsunud helilooja Cyrillus Kreegi (1889-1962) mälestussammast! Aime Kuulbuschi loodud taies asub helilooja kunagise kodumaja ees, Väikese viigi kaldal. Huvitav teada: Haapsalus on valminud ka valdav osa tema heliloomingust. Kreegi tähtsaim “salategevus” oli vaimuliku muusika komponeerimine, vaimulike rahvaviiside seaded ja koraalikaanonid. Samas oli avalikkusele teada, et Kreek suhtus kirikusse jahedalt ja tõrjuvalt.

Haapsalus asuv muuseum tutvustab tuhandeaastast rannarootsi asustust Eestis. Rootsi kuninga poolt avatud majas saab tutvuda selle rahvakillu omanäolise kultuuripärandiga ja vaadata 20 meetrist tikitud vaipa eestirootslaste elust. Seal on lõik, kus rootsi talupojad 1345. a ostsid Padise kloostrilt 34 hõbemargaga Suur-Pakri saare. Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ei jõudnud seda pildivaipa küllalt ära kiita! Lisaks toimub muid põnevaid sündmusi ja teemapäevi. Hea teada: Muuseum juures on ehitatud ja eksponeeritud mitu rannarootslastele omast traditsioonilist puupaati.

Hilisgooti stiilis Noarootsi kirik on ehitatud 1300. a. paiku. Kõigepealt hakkab Sulle silma rootsipunane laudkatus, kirik on üks Eesti kolmest laudkatusega kirikust. Paest ja maakivist seintega kirikuhoone täitis keskajal ka kindluskiriku ülesandeid. Sisustusest väärivad tähelepanu ristimiskivi, barokk-kantsel, paekivist barokne epitaaf kirikuõpetaja Martin Winterile. Kirikust üle tee jääb Läänemaa vanim puitehitis, 17. saj. pärit pastoraadihoone.

Saare mõisahoones asuv muuseum on parun Gustav von Roseni poolt taastatud 1995/96. a. endise hobusetalli (18. saj.) varemetest. Lyckholmis saad ülevaate Noarootsi ajaloost, pearõhk on suunatud Eesti Vabariigile aastatel 1918-1940. Eksponeeritud on majapidamistarbeid ja tööriistu, mida kasutati tol ajal põllutöödel ja mis rõhutavad head põllumajandusalast koostööd Lyckholmis elavate eestlaste, rootslaste, sakslaste ja soomlaste vahel. Võimalik tutvuda esivanemate käsitöö vahenditega. Hea teada: Kas oled näinud siluri ajastusse kuuluvaid kivistisi ja fossiile? Tule vaata!

Kuurortlinn oli Vene tsaaride soositud suvituspaik. Jaamahoone ehitati originaalkavandi järgi, kompleks on neljaosaline: reisijatehoone, Imperaatoripaviljon, neid ühendav katusealune ja ainulaadne 216 m pikkune kaetud perroon.  Hoones asub ka Raudtee- ja Sidemuuseum. Huvitav teada: Vene keiser ise toetanud ehitusideed ja aidanud kavatsust ellu viia. Esimene reisirong saabus Haapsalusse 1904, viimane lahkus 1995. Kasutage unikaalset võimalust sõita Haapsalust jalgrattaga Riisipereni (50 km), mööda vana raudteetammi. Raudteejaama eest väljuvad tänapäeval bussid. Kultuurimälestiste riiklik register.

Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu, 1930-ndail elas ta vanavanemate juures kollases majas Linda ja Rüütli tänava nurgal. Wikland emigreerus 1944. a Rootsi. Haapsalu aeg tõi tema joonistustesse väikelinna motiive, Iloni loomingust leiad Haapsalu puitmajade, lossimüüri ja raudteejaama kujutisi. Huvitav teada: Ilon Wikland kinkis ligi 800 originaaljoonistust Haapsalule, neid näed sa Kooli tänava galeriis, kus asub ka laste teemapark Iloni Imedemaa. Ilon Wiklandi lapsepõlvekodu on vaadeldav ainult väljast.