Klubi Africa asub Haapsalu kõige käidavamas ja rahvarohkemas paigas otse linna südames. 
Africa on Eesti üks esimesi ööklubisid aastast 1994. Klubi miljööväärtusliku interjööri kujundamisel on kasutatud skulptor Tauno Kangro poolt loodud  suuri erootilisi afrikaanitüüpseid inimskulptuure. Mugava mööbli ja huvitava valguslahenduse kooskõlal on loodud tõeliselt meeldiv ja meeleolukas atmosfäär. Klubi tasemel valguspark ning korralik helisüsteem loovad peomeeleolu ja annavad tantsuhoogu.

Kolmest küljest merega piiratud Haapsalu mahub 10,59 km2 suurusele maatükile. Vanalinn asub kahe oosiga poolsaarel, mis jätkub loodes mandriga ühinenud laidude ahelikuna – holmidega. Holmide vahel on madalad veekäärud – Suur ja Väike Viik.

Haapsalu miljööväärtusliku vanalinna võib jagada keskaegseks ja 20. saj. alguse kuurordipiirkonnaks. Keskaegne osa on piiskopilinnuse ala koos keskaegse Kooli, Jaani, Vee, Linda, Rüütli ja Väike-Mere tänavavõrgu ja ehitistega. Seda ümbritseb kuurordi kõrgajast pärinevate puitpitsiliste majade vöönd koos Promenaadi, Aafrika ranna ja parkidega.

Luuletaja Ernst Enno (1875-1934) tuli Haapsallu 1919. a, kui temast sai Läänemaa koolinõunik. Haapsalu periood ei kuulu küll tema loomingu kõrgaja hulka, kuid just siin lõi ta suurema osa oma lastelaulude paremikust. Kui satud jalutama Haapsalus kaldapealsel, siis möödud tema nimelisest pargist ja mälestussambast.

Huvitav teada: Ernst Enno kalm on Haapsalu Vanal kalmistul, mille põlispuude all puhkab palju tuntud kultuuritegelasi. Monumendi autoriks on Roman Haavamägi, kelle suurema osa loomingust moodustavad skulptuurid, sealhulgas monumendid asukohaga peamiselt Haapsalus.

Haapsalu linnasüdames peatänaval asuvast mõnusast Lija käsitööpoest leiate Eesti väikeettevõtete valmistatud tooteid ja ka omatoodangut, mis on valmistatud Haapsalus. Omanäoline käsitöö sobib kodu kaunistamiseks ja kingituseks, meened aga meenutamaks külaskäiku Haapsalusse.
Ootame teid rõõmuga!

Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.