Vaatamist väärt Haapsalus ja Läänemaal

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

Nõva Püha Olevi kirik

18. sajandist pärit Nõva Püha Olevi kirik on rannakabeli tüüpi õdus puukirik, kus meeste ja naiste istepingid on erineva kujundusega ning mille idaseina ehivad eritehnikas loodud piiblistseene kujutavad vitraažaknad. Nõva kirik on üks vähestest säilinud puukirikutest Eestis, samas ka üks väiksemaid. Äsja toimunud renoveerimistööd on kiriku siseinterjööri taastanud sellisena, nagu see oli 19. sajandil. Üheks harulduseks on ka läbi aegade säilunud puidust rõngasrist, mis on eksponeeritud kiriku rõdu seinal. Kirikusse ehitas oreli kohalik orelimeister G.Terkmann. 

Pürksi mõis

Pürksi Mõisahoone asub valla keskuses Pürksi külas, ehitatud 19. saj. Mõis kuulus 1919. aastani Ungern-Sternbergide suguvõsale, edasi asus mõisas Pürksi Põllutöö- ja Rahvaülikool. 1989-1995 hoone restaureeriti ja praegu tegutseb hoones Noarootsi Gümnaasium.

Pürksi park on looduskaitse all. Pargis kasvab valge pöök ja unikaalne pärnade ring. Tutvu ka mõne säilinud kõrvalhoonega, näiteks peahoone esise väljaku äärse väikese aida ja tall-tõllakuuriga.

Rootsiturg ja skulptuur “Poiss kalaga”

Rootsiturult algab Haapsalu peatänav Karja, mis on nime pärinud ajast, mil seda mööda linnaelanike loomi karjamaale saadeti. Rootsiturg oli veel 20. saj. algul lage plats, kus kalaturgu peeti. Mitmed ümbruskonna krundid kuulusid tollal rannarootslaste peredele. 1930-ndatel rajati siia pisike haljasala linnakaevuga, mille kaunistamiseks telliti skulptor Juhan Raudsepalt skulptuur “Poiss kalaga” (püstitati 1936).
Hea teada: Mõnus ja romantiline on seal purskkaevu ääres istuda ka tänapäeval. Suvistel festivalidel nagu Augustibluus ning Valge Daami aeg muutub Rootsiturg pisikeseks vabaõhulavaks.

Telise Päevamärgid

Päevamärgid, mis olid laevasõidu ohutust tagavad ja orienteerumist kergendavad tornikujulised ehitised kaldal või madalas vees, on ainulaadsed Eestis. Need maakividest ehitatud tervikkoonustornid on aastast 1910. Alumise märgi kõrgus maapinnast 7 m, ülemise märgi kõrgus 11,9 m, märkide vahekaugus 416 m. Ülemine päevamärk asub teel alumise päevamärgi juurde ning on eemalt vaadeldav. Kohalikust materjalist ehitatud päevamärkidel on tähtsus mere-kultuuriajaloo seisukohalt. Telise päevamärgid on riikliku muinsuskaitse all.

Autoga märkide juurde ei pääse, aga jalgsi ja jalgrattaga küll.

Kullamaa kirik

13. sajandist pärit Kullamaa kirikus väärivad vaatamist kantsel, lühtrid, orel, altarimaal, H. Gösekeni epitaaf ja võidukaaregrupp. Kiriku aias on Eesti vanim ratasrist kirjaga Sitta Kodt Matz. Legendi järgi olevat Matz korjanud hobusepabulaid, väetanud sellega põldu, kus kasvanud siis vägev rukis. Matz saanud nii rikkaks, et lasi end kirikaeda matta.

Kirikaias puhkab ka Eesti esimene professionaalne helilooja Rudolf Tobias (1873-1918).

Lähedal on Kullamaa Rohumägi, ligi 2000 m2 eestlaste linnamägi 11-12. sajandist. Kullamaalt on pärit ka vanimad säilinud eesti keele tunnismärgid.

Päikesekell Haapsalus

Haapsalu mereäärsel jalutusteel Promenaadil asub kunstnik Roman Haavamäe valmistatud päikesekell. Kella tahkudel on kujutatud inimese eluteed, alustades lapsest ja lõpetades kepi najale toetuva raugaga. Promenaadil naudi ka sama kunstniku dekoratiivseid dolomiidist trepistikke ja dekoratiivsambaid ning imetle merre viivaid ehistreppe mõlemal pool Kuursaali.

Huvitav teada: Päikesekell näitab kohalikku päikeseaega, mis on suveajast umbes poolteist tundi taga. Mine ja kontrolli, kas sinu kell on täpne?