Haapsalu Linnagalerii eesmärgiks on tutvustada ja propageerida nii Haapsalu kui Eesti kunstielus toimuvat. Haapsalu kultuurikeskuses 2010 renoveeritud ruumid on avarad ja valgusküllased, sobivad nii maalide kui graafika või hoopis fotonäituse või keraamika eksponeerimiseks.

Vedra kalmistu on rajatud 1930ndatel aastatel algselt baptistikalmistuna, hiljem kujunes aga külakalmistuks. Vedra kalmistuga juurde kuuluvad ka mitmed ohvrikivid II aastatuhandest. Vanemad kui II maailmasõja lõpp on kalmistul neli metallhauatähist (kõik sepised) ning 12 kivist hauatähist. Kalmistu juurde suunab sind ka teeviit.

Ajalooline raekojahoone (1775) tutvustab Haapsalu 190 aasta pikkust kuurordilugu. Kuurort muutis Haapsalu linnaehitust, tõi uued sidemed, elulaadi ja laia maailmavaate. Külastaja näeb provintsilinna arengut Tsaari Venemaa keiserlikuks kuurordiks ja armsaks Eesti suvituslinnaks. Lisaks pakub raekoja näitusemaja huvitavaid teemanäitusi. NB! Muuseum on ajutiselt suletud.

Haapsalu Kunstikooli galeriide tegevuse eesmärk on tutvustada Haapsalu Kunstikooli õpilaste, töötajate, vilistlaste, koostööpartnerite ja külaliskunstnike loomingut ning rikastada seeläbi Haapsalu ja Eesti kunstielu. Haapsalu Kunstikoolil on näitusetegevuseks kasutada kolm eri tüüpi galeriid: maja-, hoovi- ja keldrigalerii. Majagalerii on avatud aastaringselt, hoovigalerii kevadest-sügiseni ja keldrigalerii vastavalt näitusegraafikule. Näitused vahetuvad üldjuhul 2-4 nädala tagant.       

Haapsalu Jaani kirik, viljaaidast ümber ehitatud linnakirik, mida esmakordselt kirjasõnas on mainitud aastal 1513, on alates 1524. aastast katkematult tegutsenud luterlik kirik. Kirikus asub 1630. aastal Joachim Winteri loodud kivist altarisein, mis on haruldane kogu Põhja-Euroopas. Samuti on erandlik selle keskne teema, kõrgreljeefina kujutatud „Kristus Ketsemani aias”. Altari ees maas on esimese teadaoleva õpetaja Joachim Jacobi (1581–1587) hauaplaat. Barokk-stiilis puitnikerdustega kantsel on aastast 1707. Kiriku tornis lööb kaks kella, millest vanem on aastast 1590.

Haapsalu piiskopilinnus on 13. sajandil rajatud arhitektuuripärl, mis kuni 17. sajandi lõpuni oli kohalike võimukandjate residentsiks. Tegemist on ühe paremini säilinud linnusega Eestis, milles elab Eesti kuusaim kummitus Valge Daam! Pealinnuses asub keskaja ajalugu käsitlev muuseum, läbi mille pääseb ka lõunatiivas asuvasse katedraali, mida on esmakordselt kirjalikult mainitud 1279. aastal. Suures vallikraavis asub keskajast inspireeritud mänguatraktsioonidega lastepark.  Linnuse suur õu on tasuta, pealinnuse muuseum on aga tasuline.