Iloni Imedemaa on lastele ja peredele mõeldud teemakeskus, mis põhineb Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi joonistustel. Septembrist aprillini on avatud kolmekorruseline maja, kus on galerii, kino- ja näitustesaal, Karlssoni tuba, Iloni köök ning mängutuba, kus toimuvad meisterdamised ja teemapäevad. Maist augustini on avatud ka Imedemaa õu Mattiase maja ja Käsitöökuuriga, kus palju põnevat meisterdada saab. Õues saad end proovile panna täpsusviskamises, karkudega käimises, kala püüdmises, näitekunstis ja liivakastimängudes.

Maailmakuulsa lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustraatori Ilon Wiklandi lapsepõlvelinn on Haapsalu, 1930-ndail elas ta vanavanemate juures kollases majas Linda ja Rüütli tänava nurgal. Wikland emigreerus 1944. a Rootsi. Haapsalu aeg tõi tema joonistustesse väikelinna motiive, Iloni loomingust leiad Haapsalu puitmajade, lossimüüri ja raudteejaama kujutisi. Huvitav teada: Ilon Wikland kinkis ligi 800 originaaljoonistust Haapsalule, neid näed sa Kooli tänava galeriis, kus asub ka laste teemapark Iloni Imedemaa. Ilon Wiklandi lapsepõlvekodu on vaadeldav ainult väljast.

Väike-Lähtru kogudus moodustati 1885. aastal. Peatselt tekkis vajadus pühakoja järele ja 1889. aastal saigi valmis kirik, mis pühitseti 24. oktoobril 1889. Jumalasünnitaja sündimise auks. Historistlik-eklektilises stiilis hoone on ehitatud arhitektide E. Bernhardti ja K. Nymani projekti järgi. Tänaseks on aastaid tühjalt seisnud hoonest alles vaid varemed. Kirikus on olnud neli tornikella, millest üks asub praegu Läänemaa Muuseumis. Ülejäänud kolm kella on viimastel aastakümnetel rippunud Estonia teatri laval, kuid tänaseks tagastatud.

Aastatel 1903-1905 Haapsalu kuurordi teenindamiseks rajatud raudtee kunagine lõppjaam oma salapärase ja uhke jaamahoonega ootab Sind tutvuma Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkuse ajaloo ning vanaduspuhkusel raudruunadega.  Ajarännak vanas vaksalis, millel tavatult pikk katusega perroon ja keiserlik paviljon, toob muuhulgas kõrvu auruveduri huike ja viib kokku 1930. aastate viisaka jaamaülemaga. Lisaks ootame Sind ka retkele telekommunikatsiooni põnevasse maailma, tutvuma sidepidamisvahendite arengu ja ajalooga telegraafist ning vändaga telefonist kuni mobiiltelefonide ja arvutiteni.  

Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid neobarokseid hooneid, kuigi täielikult ei valminud loss kunagi. Tegu on võimsa ehitisega, mis on peaaegu täpne koopia Saksamaal asuva Merseburgi lossist. Lossi ehitamise taga oli kurb armulugu: Krahv Ungern-Sternberg armus Merseburgi lossihärra tütresse, kes oli lubanud kogu enda elu veeta Merseburgi lossis. Krahv lubas aga ehitada täpselt samasuguse lossi, millega lossihärra tütar nõustus. Lossi ehitustööd aga peatusid, kui krahvi armastatu ootamatult haigestus ja suri.  Tegu on müstiliste varemetega looduskaunis kohas, ühtlasi imeline koht pildistamiseks!

1896-97.a. valminud vana kalmistu abikirik pühitseti püha Neeva Aleksandri auks. Peterburi arhitekt A.F. Krassovski projekti järgi lisandus Moskva stiilis telkkatus väikese sibulkupliga ja eeskoda kellatorniga. Algne, akadeemik Šaubi joonise järgi valminud ikonostaas, on praegu Kiviõli õigeusu kirikus, kuhu ta viidi pärast kiriku sulgemist 1962. Kalmistukirikut kasutati aastaringselt matmiskirikuna. 20 saj. keskel ehitati kirikusse ahi ning siis kasutati kirikut talvekirikuna. Hetkel tegutseb selles Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Haapsalu Maarja Magdaleena (Neeva Aleksandri) kogudus.