Sündmused - Visit Haapsalu

Läänemaal toimub asju

Romantilises väikelinnas Haapsalus ja pisikestes külades ootavad Sind külalislahked inimesed, üllatades oma siiruse ning ajaloo- ja kultuurihuviga. Siin viibinud külalisi meenutatakse ikka ja jälle suure austusega.

Ridala Baptisti palvemaja

Siinne kogudus on üks Läänemaa ärkamise hälle. M. Buschi «Ridala ärkamise ajalugu» aga dateerib esimeseks koguduslikuks ettevõtmiseks leivamurdmist keset looduse templit 13. septembril 1882. Uue palvela arhitekt on P. Püssim ja see valmis 1988. Hoone lahendus järgib ajaloolist kirikuarhitektuuri. Välisilme teevad omanäoliseks kolm viilkatusega lõuna-põhjasuunaliselt aste-astmelt tõusvat ja laienevat hooneosa. Sisekujunduses on kasutatud traditsioonilist kirikuornamentikat ja vitraaže.

Vilkla küla, Haapsalu

Sõidud huvisõidurongiga “Peetrike”

Meeldejääv ning lõbus rongisõit võimaldab näha maalilist ja romantilist mereäärsest linnakest rohkem kui jalutades jõuaks. Rongil on reisisaatja, kes juhib tähelepanu teele jäävatele huviväärsustele. Teekonnal näevad reisijad Kuursaali, armsaid puitpitsiliste majadega ääristatud mereäärseid tänavaid ja lilledega ehitud peatänavaäärset kohvikumelu. Sõit kestab u 35 minutit, rong mahutab 46 inimest. Reis toimub, kui sõitjaid on vähemalt 7. Rong väljub suvehooajal Haapsalu Raudteejaamast. Sõidugraafikut jälgi siit: www.salm.ee/Peetrike

Haapsalu linn, Haapsalu, Raudtee tänav 2

Lääne-Nigula kirik

Taebla asulast läbi sõites paistab maanteele ära Lääne-Nigula kirik, mis on varagooti stiilis ühelööviline kivikirik. Pälli teeristis on teeviit Lääne-Nigula kirik 0,9 km. Hoone taastati 1816, torn on aastast 1760. Kiriku torni kõrgus on 52,2 m ja sellest kiiver on 26,7 meetrit. Kiriku ümber on vana kalmistu, huvitavad on vanad ristid ja hauaplaadid. Kiriku praegune sisustus pärineb 19. sajandist. Võimsa ampiirstiilis altariseina valmistas meister Sigismund Peterburist. Huvitav teada: Altarimaalid “Püha Õhtusöömaaeg” ja “Ülestõusmine” on koopiad Leonardo da Vinci samanimelistest maalidest.

Nigula küla, Lääne-Nigula vald, Nigula tee 1

Omal käel tuur “Rannarootsi radadel”

Rannarootslased on elanud Loode-Eesti rannikul ja saartel rohkem kui 1000 aastat. Alustades Haapsalust Rannarootsi muuseumist, saad ülevaate kogu ajaloost, edasi Lückholmi muuseum ja Katariina kirik Pürksis, Österby sadamast aga Roosleppa ja Nõvale. Rootsikeelsed külanimed ja rootsipunased majad on kogu piirkonnale iseloomulikud. Kui aega on, siis tutvu ka Vormsi ja Osmussaarega, mis oli rannarootslastele esimeseks asustusalaks, telli reis Osmussaarele siit. Vormsi oli asustatud põliste rannarootslastega kuni 1938. Vaata praamiaegu Vormsile siit. Kõige mugavam on aga avastada saart jalgattal.

Haapsalu linn, Haapsalu, Sadama tänav 32

Haapsalu Maria-Magdaleena Kirik

Eesti Apostlik-Õigeusu Haapsalu Maria-Magdaleena kirik asub Haapsalu Promenaadil. 1852. a ehitatud pühakoja avamisel viibis ka Vene tsaari Nikolai I perekond. Praegusel kujul on kirik taastatud ja avatud õigeusu pühakojana alates 2001. a. Kirik on avatud pühapäeviti kell 9-12, muul ajal oleks hea oma soovist ette teatada. Kiriku akendel on vitraažikunstnik Dolores Hoffmanni vitraažid. Kunstnik Ilon Wikland elas aastatel 1938-1944 kirikumajas koos oma vanaema ja vanaisaga aadressil Linda 2.

Haapsalu linn, Haapsalu, Linda tänav 2

Nõva Püha Olevi kirik

18. sajandist pärit Nõva Püha Olevi kirik on rannakabeli tüüpi õdus puukirik, kus meeste ja naiste istepingid on erineva kujundusega ning mille idaseina ehivad eritehnikas loodud piiblistseene kujutavad vitraažaknad. Nõva kirik on üks vähestest säilinud puukirikutest Eestis, samas ka üks väiksemaid. Äsja toimunud renoveerimistööd on kiriku siseinterjööri taastanud sellisena, nagu see oli 19. sajandil. Üheks harulduseks on ka läbi aegade säilunud puidust rõngasrist, mis on eksponeeritud kiriku rõdu seinal. Kirikusse ehitas oreli kohalik orelimeister G.Terkmann.

Nõva küla, Lääne-Nigula vald