Teadaolevalt sai õigeusu kogudus siinkandis alguse 1883. Vaid aasta jooksul valminud kirik pühitseti 1896. aastal püha imetegija Nikolause auks. Kirik oli historistlikus stiilis, ristikujulise põhiplaaniga, kellatorniga ja kirikusaali kohal asuva leekkupliga. Kiriku juurde kuulub kogudusemaja, saun ja loomalaut. Koguduse tegevus lõpetati ja kirik suleti 1962. Tänapäeval on kirikust säilinud kahjuks vaid varemed.

Linnamäe trafo-alajaam on üks vanemaid Eestis, ehitatud 1927 seoses Eesti esimese kõrgepingeliini Ellamaa-Haapsalu rajamisega. Omapäraselt arhailise ilmega maakivist hoonel on plekist sadulkatus ning algsena säilinud isolaatorite konsool ja aken.

Räägu mõis eraldati naabermõisast Kärblast 1816 ja kuulus kuni 1919 von Wedelite suguvõsale. Puidust härrastemaja on ehitatud 1835, säilinud on kaaristuga ait, kaheksanurkse põhiplaaniga ait, mootorveski ja mõned kõrvalhooned. Maanteest eraldab mõisa park, kus asub II Maailmasõjas hukkunute ühishaud mälestuskiviga. Praegu asub hoones Oru Hooldekodu.

Vedra kalmistu on rajatud 1930ndatel aastatel algselt baptistikalmistuna, hiljem kujunes aga külakalmistuks. Vedra kalmistuga juurde kuuluvad ka mitmed ohvrikivid II aastatuhandest. Vanemad kui II maailmasõja lõpp on kalmistul neli metallhauatähist (kõik sepised) ning 12 kivist hauatähist.

Kalmistu juurde suunab sind ka teeviit.

Haapsalu Kunstikooli galeriide tegevuse eesmärk on tutvustada Haapsalu Kunstikooli õpilaste, töötajate, vilistlaste, koostööpartnerite ja külaliskunstnike loomingut ning rikastada seeläbi Haapsalu ja Eesti kunstielu.

Haapsalu Kunstikoolil on näitusetegevuseks kasutada kolm eri tüüpi galeriid: maja-, hoovi- ja keldrigalerii. Majagalerii on avatud aastaringselt, hoovigalerii kevadest-sügiseni ja keldrigalerii vastavalt näitusegraafikule. Näitused vahetuvad üldjuhul 2-4 nädala tagant. 

 

 

 

Mereäärsele Promenaadile 19. saj. lõpus rajatud puitpitsiline Kuursaal ja Kõlakoda on ainsana Eestis säilinud algkujul. Kuursaal oli 20. saj. I poolel ja on ka tänapäeval üks Haapsalu suvituselu keskpunkte.

Huvitav teada: 1898 paiknes maja esialgu pea täielikult meres, hiljem hoone otstes olnud väikesed lahekäärud täideti ning kaldakindlustus sai tänase kuju. Kuursaali koos kõlakojaga oli Vene keisrikoja ja Peterburi kõrgklassi lemmikkoht. Nõukogude ajal kasutati Kuursaali laona.

Kultuurimälestiste riiklik register